Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Matemaatikast saab gümnaasiumi uue õppekava kardetuim aine

Kohustuslik riigieksam ja kasvavad ainemahud teevad matemaatikast kõige tähtsama, aga ka kõige enam kardetud aine gümnaasiumi uues õppekavas.

See on Eesti tuleviku küsimus, ütleb Hugo Treffneri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Hele Kiisel. «Oleme ise rääkinud, et panustame tehnoloogiasse ja inseneriteadustesse, ning matemaatika õpetamine on selle alus.» Alates sellest sügisest on kõige tähtsam aine, mida gümnaasiumites õpetatakse, just matemaatika. Matemaatika tähtsuse kasv tuleb mitme teguri kaudu.

Uue õppekava järgi on matemaatika ainus õppeaine, mis on jäänud eraldi valdkonnaks. Näiteks füüsika, keemia, geograafia ja bioloogia on pandud kokku loodusaineteks. Samamoodi on üheks valdkonnaks läinud eesti keel ja kirjandus.

Matemaatika kohustuslikud mahud on suuremad kui ühelgi teisel ainel. Kitsas matemaatikakursus on gümnaasiumis kaheksa kursust ja lai 14 kursust. Võrdluseks: näiteks on eesti keele või ajaloo maht gümnaasiumis on mõlemal kuus kursust.

Õpilased ja õpetajad kardavad

Kõik selle aasta septembris gümnaasiumi astunud peavad lõpetamisel tegema kohustuslikus korras matemaatika riigieksami. Sirje Pihlap, kes juhtis uue õppekava koostamisel just matemaatika osa töörühma, ütleb, et matemaatika riigieksami kohustuslikkus oli haridusministeeriumi idee ja õpetajad olid pigem sellele vastu. «Usun, et ministeeriumi poolt oli mõte, et kohustuslikul eksamil on ka omamoodi sümboolne tähendus, andes märku, et see aine on olulisem,» räägib Pihlap.

Järva-Jaani gümnaasiumi õppealajuhataja Silva Kärner kirjeldab, et nende eelmine matemaatikaõpetaja loobus gümnaasiumiosas õpetamast  hirmu tõttu riigieksami ees. Õpilaste tase matemaatikas ei ole kohustuslikuks eksamiks piisav, ütleb Kärner – õpetajad teavad seda ning seepärast pelgavad õpilasi ette valmistama hakata.

Tegelikult paistab ka matemaatika uue õppekava taustal välja esimese ja teise Eesti, suurte ja väikeste gümnaasiumite erinevus. Näiteks Hele Kiisel Hugo Treffneri gümnaasiumist ütleb, et vanade heade reaalkoolide jaoks ei muutu uue õppekava ning matemaatika suurema tähtsusega eriti midagi.

Nemad on niikuinii matemaatikat õpetanud suuremas mahus ja nemad on niikuinii oma õpilasi matemaatikaeksamiteks ette valmistanud. Sama kinnitab ka tema kolleeg Villu Raja Tallinna reaalkoolist: «Jah, asju on juurde tulnud, on läinud tihedamaks. Tegelikult meenutab uus õppekava mulle aga seda matemaatikat, mida ma ise 80ndatel koolis õppisin. Vahepeal tehti kavad kergemaks.»

Tallinna reaalkooli matemaatikaõpetaja Villu Raja lisab, et saab väiksemate koolide õpetajate stressist väga hästi aru. «Olgem ausad – see, mida nüüd nimetatakse laiaks matemaatikaks, on keskmisele õpilasele ikkagi väga-väga raske,» räägib Raja.

Põhjalikumalt loe matemaatika õpetamise probleemidest väikekoolides Postimees Plussist!


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Päevakava
Ülehomme 12:00
Elu24 LIVE: toimetust külastab Maxtraktor
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Maailm
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäevad

Palju õnne!

Egon Nuter

59

Egon Nuter

näitleja

Kadri Pärtelpoeg (Tarbe), 60

sisearhitekt

Mait Riisman, 58

veepallur

Ülle Kauksi (Ülle Kahusk), 52

luuletaja

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
Valuutakursid
USD
0,776 EUR
GBP
1,272 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 23.09.2014