Täna kohtus kaitseminister Jaak Aaviksoo Jõelähtme vallavalitsuses vallavanema Toomas Kümmeli ja volikogu esimehe Väino Haabiga ning abivallavanematega, et arutada Jägalale tuhandele kaitseväelasele rajatava sõjaväelinnaku detailplaneeringu küsimusi.
Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas 2009. aasta 22. jaanuaril «Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018», mis seab paika Eesti kaitseväe peamised arengusuunad järgmise aastakümne jooksul.
Üheks suurimaks investeeringuobjektis järgneval kümnendil on Jägala linnaku rekonstrueerimine, kus kuni 2000. aastate alguseni paiknes Kalevi Üksik-jalaväepataljon.
«Jägala sõjaväelinnaku rekonstrueerimine on järgneva kümnendi infrastruktuuri arendusprojektidest Ämari kõrval üks olulisemaid. Tapa ja Kuperjanovi kõrval kujuneb Jägala linnak kaitseväe olulisimaks paiknemiskohaks. Aastaringselt saab siin kokku olema tuhatkond ajateenijat ning lisaks sama palju abipersonali ja kaadrikaitseväelasi. Kuivõrd linnak asub Raasiku, Jõelähtme, Anija ja Kuusalu valla piirides, siis peame linnakut planeerides töötama koos kõikide piirnevate omavalitsustega. Nii näiteks leppisime kokku, et detailplaneeringu raames tehtava keskkonnamõjude hindamisega koos teeme ka sotsiaalsete mõjude hindamise, et muuseas ära hinnata näiteks täiendavate lasteaiakohtade vajadus, et seejärel mõelda, kas ja kuidas seda vajadust rahulda,» ütles Aaviksoo.
«Lisaks Tallinnas ruumipuuduse käes vaevlevate väeüksuste koondamisele Jägalasse on see arendus tähtis ka piirkonnale sotsiaalmajanduslikult. Ehitustööde käigus luuakse Jõelähtme valda eeldatavalt kuni 500 uut töökohta, investeeringu kogumaksumuseks kujuneb kuni 1,5 miljard krooni,» ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Tulevikus on plaanis Jägala linnakusse üle viia täna Tallinnas ruumikitsikuses vaevlev Vahipataljon, Staabi- ja sidepataljon, Logistikapataljon ja Luurepataljon, samuti 1. Jalaväebrigaadi Staap ning Kaitseliidu Harju maleva Rävala malevkond.
Vahipataljoni praegune linnak Rahumäe teel hakkab kuuluma peamiselt Sõjaväepolitseile ning Põhja Kaitseringkonna staabile.
Kaitseminister kohtus viisidi käigus ka Kuusalu MTÜ Murtud Rukkilille Ühingu esimehe Enno Uibo, Kuusalu valla ja volikogu juhtidega. Jaak Aaviksoole tutvustati Murtud Rukkilille Ühingu ideed rajada Kuusalu vanasse koolimajja vabadusvõitlejate pansionaat.
Meenutamaks märtsiküüditamise 60. aastapäeva, asetas kaitseminister Jaak Aaviksoo täna pärja Kuusalu kiriku aias asuva represseeritute mälestusmärgi jalamile.
Murtud Rukkilille Ühing asutati 31. jaanuaril 2003 eesmärgiga kaitsta represseeritute ja küüditatute huve ning koguda ja talletada nende mälestusi.
Päeva teises pooles kohtus kaitseminister Kaitseliidu Harju Maleva staabis maleva rahu- ja sõjaaja allüksuste juhtidega ning maleva esindajatega.