Peaminister Andrus Ansip avaldas täna valitsuse pressikonverentsil arvamust, et enamiku ajakirjanike jaoks eksisteerib Eestis mitte süütuse, vaid süülisuse presumptsioon.
Ansip: ajakirjanduse jaoks eksisteerib süülisuse presumptsioon
13. september 2012, 13:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ansip ütles, et on demokraatliku õigusriigi veendunud kaitsja ja sealhulgas ka süütuse presumptsiooni veendunud austaja. «Mäletan seda, mil meil oli loomeliitude pleenum, kus Eesti alles võitles ja unistas sellest, et meie riigis kehtiks ka süütuse presumptsioon. Paraku praegu oleme jõudnud olukorda, kus meil ajakirjanduse enamuse tarvis eksisteerib süülisuse presumptsioon,» lausus ta.
Ansip avaldas arvamust, et rahva õiglustunne ihaleb endiselt süütuse presumptsiooni järele. «Kui süütuse presumptsiooni järgitakse ka valitsuse, ministrite tasemel, siis rahva õiglustunnet ei saa see mitte kuidagi riivata,» ütles ta, vastates presidendi esmaspäevasest kõnest ajendatud küsimusele, kas justiitsminister Kristen Michali ametis jätkamise korral võib rahva pettumus poliitikas ja poliitikutes süveneda.
Michal ütles pressikonverentsil, et on tagasiastumisele küll mõelnud, kuid on juba varemgi teatanud, et ootab eeskätt uurimise tulemust. Ta kordas, et kui peab õigusvaidlust jätkama kohtus, siis peab ta ainuvõimalikuks ministriametist lahkuda.
See, mis presidendi kõnes peitus, on päris suur tõde. Tegelikult ajakirjandus on ikkagi eeskätt lähtunud sellest, et saaks luua dramaatikat, saaks pealkirju, saaks klikke.
Ta meenutas, et on saanud anda uurimise käigus ütlusi ja kinnitada, et see, mida endine riigikogu liige, reformierakondlane Silver Meikar on väitnud, ei vasta tõele. «Olen saanud selle ümber lükata ja nüüd saan loota ainult võimalikult kiiret ja põhjalikku uurimist,» lisas Michal.
Ühtlasi juhtis ta tähelepanu, et presidendi kõne sisaldas samuti etteheidet ajakirjandusele, ning avaldas arvamust, et ajakirjandus võiks seda kriitikat ka ise arutada. «See, mis presidendi kõnes peitus, on päris suur tõde. Tegelikult ajakirjandus on ikkagi eeskätt lähtunud sellest, et saaks luua dramaatikat, saaks pealkirju, saaks klikke,» lisas ta.