Arheoloogia aasta tõi ajaloo tõlgendamises uusi järeldusi

Risto Berendson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil arheoloogilised väljakaevamised Maidlas tänavu suvel.
Pildil arheoloogilised väljakaevamised Maidlas tänavu suvel. Foto: Toomas Huik

Arheoloogia aasta Eestis polnud tänavu nii särav kui paaril varasemal aastal, mil teadlastel tuli uurida iidset küttide ühishauda või viikingilaevadest leitud osaliselt kullatud lahingrelvastust.

Ent kui väljakaevamistelt saadud leiud jäid tänavu tagasihoidlikeks, siis sellevõrra põnevamad olid arheoloogiatöödega kaasnenud järeldused meie ajaloo kohta. Näiteks on nüüd teada, et Ruhnu saarel oli püsiasustus juba kiviajal. Senise tõdemuse kohaselt käidi seal varem vaid hooajati küttimas ja kalastamas.

Samamoodi võib põnevaks liigitada Narva jõe alamjooksul tehtud avastuse, et erinevalt senisest arvamusest, nagu oleks kiviajal valdavalt elatud eraldi taludes, olid juba siis olemas külad.

Tänavust arheoloogia aastat kaunistavad ka kaks aardeleidu, üks Virumaalt ja teine Tallinna lähedasest Rae vallast. Neist viimane on veel üsna värske ja seetõttu hoiavad arheoloogid selle täpsema asukoha aarderüüstajate kartuses saladuses.

Loe pikemalt arheoloogide tänavustest töödest Postimees Plussist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles