Vahipataljoni 1. õppekompanii 5. rühma ajateenijate esindusmees Karl-Eerik Jakobsoo rääkis, et vahipataljonis teeninud vennad Aleksei ja Anton olid avatud ja sõbralikud, kuid nad hakkasid ülemate käskudele tihti vastu.
Vahipataljoni ajateenija: vendadel esines tihti ülemustega konflikte
14. september 2012, 15:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsevägi lõpetas juurdluse vahipataljoni ajateenijate välilaagris toimunud väidetava hauakaevamise ja inimväärikuse solvamise kohta ohvitseridele distsiplinaarkaristuse määramisega. Vendadest ajateenijate Aleksei ja Antoni ähvardamist ja alandamist ei tuvastatud.
«Nad olid meie rühmast ja kindlasti ka teiste rühmadega võrreldes kõige problemaatilismad,» meenutas Jakobsoo, kes alustas oma ajateenistust vahipataljonis tänavu 9. juulil samal ajal vendade Aleksei ja Antoniga.
Ta seletas, et juba ajateenistuse algusest peale oli näha, et nendega on raske koostööd teha, nad näitasid ülematele oma tugevat iseloomu seoses oma probleemidega ja neile antud korralduste ja käskude tegemata jätmistega.
«Toakaaslaste sõnul oli nende näol tegemist noormeestega, kellele kaitseväeline distsipliin ei sobinud ja kes korduvalt ütlesid, et nad olid juba ajateenistuse algusest saadik kindlad olnud, et pääsevad kaitseväe kohustusest.»
Poiste käitumine olevat paistnud kõigile silma ning paljud olevat arvanud, et nad ei viitsi lihtsalt asju teha.
«Kuigi vennad olid avatud ja sõbralikud, ei olnud neil kerge iseloom ja nad hakkasid ülemate käskudele tihti vastu,» rääkis Jakobsoo. «Seepärast oli neil tihti ülemustega konflikte arusaamatuste ja käskude eiramiste pärast.»
«Samuti ei hoolinud nad meeskonnatööst. Lisaks kasutasid vennad oma mobiiltelefone selleks mittelubatud ajal ja jäid sellega ka palju ülematele vahele,» loetles esindusmees. «Võis arvata, et vendadele valmistas ajateenistuse algusest saadik raskusi eesti keeles suhelda, kuid ajapikku said rühmakaaslased aru, et nad oskavad piisavalt hästi eesti keeles suhelda.»
Lisaks raskele iseloomule olevat neil olnud raskusi ka kohanemiseks kaitseväelise distsipliiniga, mille üle oli neil kombeks nalja teha.
Samuti olevat Aleksei ja Anton sageli arsti külastanud.
«Mõnevõrra tundus uskumatuna see, kuidas neile ühe haigusrežiimi lõppedes anti mõne päeva jooksul juba uus režiim, mis takistas neil füüsilist tegevust kaasa teha,» meenutas Jakobsoo. «Samas olid vennad vabadel päevadel «piisavalt» terved, et vabast ajast koos teiste ajateenijatega võrkpalli mängida.»
«Toakaaslaste sõnul oli nende näol tegemist noormeestega, kellele kaitseväeline distsipliin ei sobinud ja kes korduvalt ütlesid, et nad olid juba ajateenistuse algusest saadik kindlad olnud, et pääsevad kaitseväe kohustusest,» lisas Jakobsoo.