Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Välisuudised

:

Moskva süüdistas EP-d sekkumises Venemaa siseasjadesse

Venemaa välisministeerium süüdistas eile Euroopa Parlamenti, mis võttis päev varem vastu Venemaa inimõiguste olukorra halvenemist tauninud resolutsiooni, sekkumises oma riigi siseasjadesse.

«Peame resolutsioonis kõlanud rida kriitilisi märkusi koos põhjendamatute poliitiliste üldistustega mitte muuks kui sekkumiseks siseasjadesse või katseks astuda Venemaa õigusemõistmise asemele, mis on vastuolus õigusriigi ja võimude lahususe põhimõtetega,» seisab reedel välisministeeriumi saidil avaldatud kommentaaris.

Ministeerium avaldab samuti kahetsust selle üle, et dokumendi kallal töötanud eurosaadikutel ei õnnestunud taas kord tasakaalustatult läheneda olukorra analüüsimisele meie riigis.

«Tekib mulje, et resolutsioon on koostatud kontrollimata või ühekülgse info põhjal, aga selles esitatud faktide erapoolik «analüüs» ei lisa lõpptekstile objektiivsust.»

Vene välisministeeriumi hinnangul ei arvestata resolutsioonis ammendavaid selgitusi, mida EP liikmed saavad oma Vene kolleegidelt Venemaa ja Euroopa Liidu vahelise parlamentidevahelise koostöö komitee töörühmade istungitel.

«Loodame, et EP liikmed väldivad tulevikus poliitiliselt angažeeritud hinnanguid, aga samuti üksikute ja teadaolevalt mitmemõtteliste juhtumite sisuliselt valikulist esiplaanile kiskumist, ning pööravad lõpuks tähelepanu tõigale, et inimõigustega pole kõik korras ka EL-is endas, kõige karjuvamaks näiteks on mittekodanike olukord Lätis ja Eestis,» kuulutatakse avalduses.

Resolutsioonis «Õigusemõistmise poliitilisest ärakasutamisest Venemaal» väljendatakse muret mitmete seaduste vastuvõtmise üle, mida võidakse ära kasutada opositsiooni ja kodanikuühiskonna, arvamusvabaduse ja kogunemiste vabaduse edasiseks kitsendamiseks.

Seadusandjad osutavad, et Venemaa on Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) täieõigusliku liikmena võtnud endale teatavaid kohustusi, ning toonitavad, et Venemaa ja Euroopa Liidu vahelised sisukad ja konstruktiivsed suhted sõltuvad Moskva jõupingutustest, mis on suunatud demokraatia, seaduse ülimuslikkuse ja peamiste inimõiguste austamise tugevdamisele.

Dokumendis loetletakse juhtumeid, milles EP liikmed näevad õigusemõistmise ärakasutamist poliitilistel eesmärkidel.

Muu hulgas on selles juttu punkbändi Pussy Riot vangistamisest, riigiduuma saadiku Gennadi Gudkovi väidetava seaduserikkumise uurimisest, Moskvas niinimetatud miljonite marsil osalenute süüdistamisest ning kriminaalasjade algatamisest opositsionääride suhtes.

Resolutsioonis väljendatakse lootust, et Pussy Rioti kohtuotsus vaadatakse ümber ning seda muudetakse vastavalt Venemaa rahvusvahelistele kohustustele.

Seadusandjad väljendavad sügavat muret kriminaalasjade algatamise pärast spionaažis süüdistatavate teadlaste suhtes, opositsiooniaktivisti Taissia Ossipova süüdimõistmise pärast kahtlaste ning võimalik, et fabritseeritud tõendite alusel, samuti 6. mai meeleavalduse järel kinni võetute vahi all hoidmise ning nende ja väljapaistvate opositsiooniaktivistide Aleksei Navalnõi, Boriss Nemtsovi ja Sergei Udaltsovi suhtes kriminaalasjade algatamise pärast.

Riigiduuma saadiku Gennadi Gudkovi mandaadist ilmajätmise protseduuri algatamist peavad EP liikmed opositsioonipartei hirmutamiseks. Vene riigiduuma tühistas reedel mandaadi endisel KGB polkovnikust opositsioonilisel seadusandjal Gudkovil, kes vihastas Kremlit terava kriitika ja aktiivse osalusega president Vladimir Putini vastastes protestides.

Seadusandjad kutsuvad Venemaad hoiduma seaduste suvalisest kasutamisest opositsiooni liikmete allasurumiseks.

EP meenutab Venemaa võimudele, et kaasaegne ja õitsev ühiskond peab kaitsma kõigi kodanike individuaalseid ja kollektiivseid õigusi, ning kutsub selles kontekstis kompetentseid organeid muutma uusi vabaühenduste seadusi, et kaitsta poliitilise tagakiusamise eest kodanikeühendusi, mis saavad rahalist toetust autoriteetsetelt välismaistelt fondidelt.

Resolutsioonis väljendatakse samuti muret mõistete «ekstremistlik tegevus» ja «ekstremistlik organisatsioon» laia tõlgenduse pärast Venemaa seadusandluses, taunitakse hiljuti mõnedes Venemaa regioonides vastu võetud seadusi, mis kriminaliseerivad soolist identiteeti ja seksuaalset orientatsiooni puudutava info avaldamise.

Euroopa seadusandjad kutsuvad Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu välispoliitikajuhti osutama järjekindlat toetust Venemaa kodanikuühiskonna aktivistidele ning uute rohujuure-liikumiste esindajaid.

Nad kutsuvad samuti EL-i jätkama surve avaldamist Venemaa võimudele, et nad täidaksid OSCE standardeid inimõiguste ja demokraatia, seaduse ülimuslikkuse ja kohtuvõimu sõltumatuse vallas.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Välisuudised
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäevad

Palju õnne!

Maimu Berg

69

Maimu Berg

prosaist ja kriitik

Ülle Meister, 66

graafik

Urmas Muru, 53

arhitekt ja maalikunstnik

Juhan Parts, 48

poliitik

Horoskoop
Tartu Postimees
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
Valuutakursid
USD
0,759 EUR
GBP
1,259 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,021 EUR
=
Kursid seisuga: 27.08.2014