Eesti teadlased pälvisid esmakordselt NATO teadusauhinna

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katrin Idla ja Marek Strandberg.
Katrin Idla ja Marek Strandberg. Foto: NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsioon

Tallinna Tehnikaülikooli keemiainstituudi teadlased osalesid koos teiste riikide ekspertidega uurimisrühmas, mille saavutusi ümbrusega kohanduva maskeeringu ja kaitsesüsteemi alal tunnustati NATO teadusauhinnaga.

NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni juhtivteadur kindralmajor Albert Husniaux andis USAs Norfolkis toimunud pidulikul tseremoonial üle kolm NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni teadusliku saavutuse autasu, mille saajate hulgas olid ka Tallinna Tehnikaülikooli keemiainstituudi teadlased Katrin Idla ja Marek Strandberg.

Idla ja Strandberg osalesid töörühmas, mis tegeles niinimetatud kohanduva kamuflaaži uurimisega. Eesti peamiseks panuseks oli eelkõige just uute materjalide ja kaitsesüsteemide loomine ning testimine.

Lisaks Eestile osalesid töörühmas teadlased ja eksperdid Rootsist, Hollandist, Saksamaalt, Kanadast, Tšehhist, Itaaliast, Leedust, Hollandist, Poolast, Rumeeniast, Suurbritanniast ja USAst.

«Enda varjamiseks ja kaitsmiseks ei piisa enam pelgalt maskeerimisvõrgust või lapilisest riietusest. Vaja on süsteeme, mis imiteeriksid ümbrust tõetruult ja suudaksid muuta erinevates valguslainetes oma ilmet vastavalt muutustele ümbruses. Uute materjalide ja uudsete algoritmide abil panime teiste teadlastega aluse märkamatusele erinevates valguslainetes,» kirjeldas tehtud tööd Strandberg.

NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni põhiülesandeks on pakkuda liitlasriikide relvajõududele teaduslikult usaldusväärseid uuenduslikke lahendusi erinevates valdkondades. Kaitseministeerium toetab Eesti teadlaste ja Kaitseväe ekspertide panustamist NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni tegevustesse.

Tegevuste seas on näiteks sellised uudseid lahendusi vajavad valdkonnad nagu inimfaktorite ja sõjameditsiiniga seonduvad teemad, küberkaitse, side- ja juhtimissüsteemid, materjali- ja sensortehnoloogiad, olukorrateadlikkus, teadmuspõhine kaitseplaneerimine, sotsiaalmeedia, tsiviil-militaarsuhted, sõjaliste operatsioonide analüüs jpm.

Eesti jaoks on oluline laiendada NATO koostöövõrgustikku sõjaliste operatsioonide piirest edasi. Teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö ning panustamine ühisesse julgeolekualasesse teadmisse on üks nendest teedest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles