Poliitikauuringute keskuse Praxis tervisepoliitika programmi analüütik Riina Sikkut ütles täna avaldatud eluea statistikat kommenteerides, et mitmed Euroopa riigid on pensionile jäämise vanuse sidunud oodatava elueaga ning võib-olla peaks selle kasutusele võtma ka Eestis.
«Eesti pensionisüsteemis on praegu paigas pensioniea tõus 65 eluaastani aastaks 2026. On selge, et ka edaspidi ei saa pensionile jäämise vanus fikseeritud olla,» ütles Sikkut.
Sikkuti sõnul on mitmed Euroopa riigid liikumas seda teed, et pensionile jäämise vanus seotakse oodatava elueaga. «Näiteks sellisel moel, et kõikidel põlvkondadel on võrdne pensionil oleku iga (näiteks 20 aastat).»
«Ka Eestis on valitsus võtnud plaani analüüsida, kas tasuks kaaluda sellist automaatset pensioniea kohandamist peale 2026. aastat. Et eluea arengut on raske prognoosida, siis niisugune paindlik süsteem aitab maandada pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse riski,» sõnas Sikkut.
Sikkut rääkis, et lisaks pensionieale võib kohandada pensionisüsteemis ka muid parameetreid, näiteks nõutava tööstaaži pikkust, ennetähtaegsele pensionile jäämise võimalusi, pensioniindeksit jne.
«Pensionile, sealjuures ennetähtaegsele pensionile jäämine on seotud inimese tervisega, nii et tervena elatud eluaastate pikenemises või tõepoolest kasvada ka nende inimeste osa, kes otsustavad kauem töötada,» ütles Sikkut.
Kasvab surve sotsiaalsüsteemi kuludele
«Kui vaadata ajaliselt pikemat perioodi, siis on suremus vähenenud kõigis vanuserühmades, sealjuures on suur vähenemine toimunud vanemaealiste puhul,» märkis Sikkut.
«Statistikaameti värskelt avaldatud 2011. aasta andmetes on oodatava eluea pikenemine meestel tingitud peamiselt suremuse vähenemisest 20-eluaastate alguses ja 40+ kuni pensioniiga, kus suremus ongi kõrgem. Nooremaealiste suremuse vähenemine otseselt lähiaastate pensionisüsteemi kulusid ei mõjuta, tööealisena inimesed hoopis panustavad veel süsteemi,» sõnas Sikkut.
«Naiste puhul vähenes tugevasti just pensioniealiste suremus. Pensioniealiste oodatava eluea pikenemine mõjutab otseselt sotsiaalsüsteemi – pensione makstakse ja raviteenuseid kasutatakse pikema perioodi vältel. Selles mõttes surve sotsiaalsüsteemi kuludele kasvab ning pikemas perspektiivis paneb lisarahastuse võimalusi otsima,» ütles Sikkut.
«Rahvastiku tervise arengukava ja teiste strateegiliste dokumentide puhul on eesmärgiks väga ilusti seadud tervena elatud eluaastate kasv. Ega selle saavutamiseks üht konkreetset viisi ole, inimeste tervisekäitumise parandamine ja vigastuste-õnnetuste tõttu tervisekahjude tekkimise vähendamine erinevate meetmetega peaks eesmärgile viima,» sõnas Sikkut.
Sikkuti arvates peaks uurima, miks vähenesid tervena elatud eluaastad, eriti vanemate kui 50-aastaste hulgas. «Kuna näitaja leidmisel on sisendiks inimeste enda hinnangud oma tervisele küsitlusuuringust, siis järelikult on inimesed hinnanud oma tervist negatiivsemalt. Sellise trendi jätkumine oleks igal juhul murettekitav.»