Kuigi seaduse järgi peaks paljusid kõrgeid riigiteenijaid ootama järgmisel aastal palgatõus, soovib valitsus teha riigikogule ettepaneku seadust muuta ning jätta teiste seas ka ministrite palgad 2008. aasta kärpejärgsele tasemele.
Valitsus soovib edasi lükata kõrgemate riigiteenijate palgatõusu
19. september 2012, 21:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles Postimehele, et tegi ettepaneku peaministriga kahasse ning sellega jäävad ministrite palgad tasemele, kus nad on olnud pärast 2008. aasta kärbet. «Valitsus ei näe võimalust, et saaksime seadusega määratud palgatõusuga leppida olukorras, kus palgatõusu ruum riigisektoris vaid tagasihoidlik on,» lausus ta.
Ametipalkade seaduse järgi peaks järgmise aasta 1. jaanuarist kehtima hakkama riigiteenijate uus palgasüsteem, mis seni on rakendunud üksnes riigikogu liikmetele. Paljudele kõrgetele riigiteenijatele tooks seaduse jõustumine kaasa palgatõusu, mis rahandusministeeriumi andmetel nõuaks järgmisel aastal riigieelarvest ka ilma ministrite palgatõusuta 2,9 miljonit eurot.
Ligi hinnangul võiks seadus jõustuda vaid kohtunike suhtes, kuid samas tuleks kaotada uutele tulejatele eripensioni õigus ning siduda olemasolevad pensionid indeksi, mitte kohtunike palgaga. Ta lisas, et kohtunike erandis praegu kokkuleppele siiski ei jõutud, kuid arutelu sel teemal jätkub.
«Kohtuvõimu sõltumatus ei tohi pika palgapiiranguga kahtluse alla sattuda ning kohtutel on juba praegu raskusi paremate juristide palkamisega,» ütles rahandusminister.
Kõrgemate riigiteenijatena käsitleb juba 2009. aasta lõpus vastu võetud seadus peale riigikogu ja valitsuse liikmete ning kohtunike presidenti, riigikontrolöri, õiguskantslerit, riigisekretäri, riiklikku lepitajat, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikku ning Eesti Panga nõukogu esimeest ja liikmeid. Seaduse rakendumisel ei moodustu nende palk enam mitte keskmise palga, vaid palgamäära alusel, mida korrutatakse kindlaksmääratud koefitsiendiga. Kõrgeimaks palgamääraks on seaduse järgi 5200 eurot.
Kui seadus täielikult jõustub, hakkavad riigikogu esimehe kõrval suurimat palka saama president, peaminister ja riigikohtu esimees, kelle ametipalga koefitsient on 1,0 ja palk seega 5200 eurot. 4420-eurost palka hakkavad lisaks riigikogu aseesimeestele ning riigikogu komisjonide ja fraktsioonide juhtidele saama ka riigikontrolör, õiguskantsler, riigikohtu liikmed, ministrid ja riigisekretär.
Ringkonnakohtu kohtunike palk tõuseb samuti nagu riigikogu komisjonide ja fraktsioonide aseesimeestel 3900, maa- ja halduskohtu kohtunikel nagu juba praegu riigikogu lihtliikmetel 3380 ning abiministritel, riiklikul lepitajal ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul 2860 euroni. Eesti Panga nõukogu esimees hakkab seaduse jõustumisel teenima 1820 ja nõukogu liikmed 1300 eurot.
Riigiteenijate kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga-aastaselt indeksiga, mille väärtus on 50 protsenti tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise aastase kasvu aritmeetilisest keskmisest. Kui olenemata palgamäära indekseerimisest peaks ikkagi tekkima vajadus kõrgemate riigiteenijate palku muuta, võib riigikogu koosseis seda teha oma kolmanda aasta kevadistungjärgul. Palgamäära muutus jõustub sel juhul järgmise koosseisu volituste algusest.
Peale kõrgemate riigiteenijate töötasu mõjutab seadus parlamendiliikmete ametipensione, mis on seotud riigikogu liikme palgaga, ning muid ametipensione, mis sõltuvad seaduses nimetatud palkadest.