Raudteelaste ametiühing leiab, et õiguskantsler võiks rohkem tutvuda streigi probleemistikuga, sest küsimus pole tegelikult mitte kolme- või viiepäevases toetusstreigist etteteatamises, vaid sundseisus olevate töötajate viimases abinõus oma õiguste eest seista.
Raudteelaste ametiühingu esimees Oleg Tšubarov avaldus imestust, et varem pole toetusstreigi korraldamine põhiseadusega vastuolus olnud, kuid nüüd on vaja seadust muutma hakata.
«Viimati kestis toetusstreigiks valmistumine kaks kuud ning kogu selle aja oli tööandja toimuvast teadlik. Lisaks teatasime ka kuus päeva ette, aga ikkagi leidis tööandja, et ette teatatud on liiga vähe,» sõnas Tšubarov ja lisas, et kokkuvõttes on streikimine raske siiski eelkõige töötajatele, mitte tööandjale.
«Tekkinud probleemid tuleb lahendada ning kui anda tööandjatele veelgi rohkem aega streigimurdmisega tegeleda, muutub lahenduse leidmine veelgi keerulisemaks,» rääkis Tšubarov ja soovitas õiguskantsleril enam muretseda selle pärast, kuidas kaitsta töötajaid enne ja pärast toetusstreike, sest praktikas on tööandjatel vaba voli töötajaid karistada oma äranägemise järgi, aga töötajatel end kaitsta on raskem.
Siiski peab Tšubarov olulisimaks tõhusaid läbirääkimisi. Ta rõhutas, et alati püütakse jõuda kokkuleppele ilma streigita, aga kui see pole võimalik, tuleb streikida ja seda raudteelased vajadusel ka teevad.