Valitsus jõudis tuleva aasta riigieelarve osas kokkuleppele

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jürgen Ligi
Jürgen Ligi Foto: Peeter Langovits / Postimees

Valitsuskabinet jõudis tänasel nõupidamisel põhimõtteliselt kokkuleppele 2013. aasta eelarves.

Koos järgmisel aastal lisanduvate kohalike omavalitsuste tulumaksu osa ja töötuskindlustusmaksega on riigieelarve kulu kokku 7,6 ja tulu 7,3 miljardit eurot.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on riigi järgmise aasta kulutused planeeritud vastutustundlikult ja arvestades pikaajaliste mõjudega.

«Eesti majanduse seis on mõõdukalt optimistlik, samas sunnib ebakindlus maailmamajanduses olema kulude suurendamisel ettevaatlik,» ütles Ligi pärast kabinetinõupidamise lõppu.

Valitsus otsustas tõsta valitsemisalade palgafondi 4,4 protsenti, mida ministrid saavad kasutada vastavalt vajadusele ehk palgad tõusevad seal, kus seda on enam vaja.

Aasta võrra lükatakse edasi kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse jõustumine. Ministrite palgatase jääb 2008. aasta tasemele. Poole aasta võrra lükkub edasi kohtunike palgatõus, kuni muudetakse eripensionite süsteemi.

Kokkuleppe kohaselt tõstetakse suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetused senistelt 19,18 eurolt kahekordseks 38,36 euroni ja kahe lapsega peredel 76,72 euroni kuus. Lisaks tõuseb kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54-lt 95,9 euroni. Samuti ei arvestata lisanduvaid lastetoetusi toimetulekutoetuste arvestamisel.

Kolmikute sünnitoetus tõstetakse seniselt rohkem kui kolmekordseks ehk 3000 euroni. Olemasolevaid peretoetusi kelleltki ära ei võeta ega vähendata. Reform käivitub järgmisest aasta 1. juulist ning rakendub täismahus 2015. aastast.

Pension tõuseb tuleval aastal viis protsenti.

Kaitse-eelarve püsib ka järgmisel aastal kahe protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust, et tugevdada esmast iseseisvat kaitsevõimet. Kaitseväe personalikuludes taastatakse majanduslanguse-eelne tase, et peatada kriitiliseks muutunud personalivoolavus.

Põllumeestele on järgmise aasta eelarvega tagatud sujuv üleminek uuele otsetoetuste süsteemile. Toetustasemete hoidmiseks on 2013. aastal riiklike üleminekutoetuste ehk nn top-up’ide maksmiseks ette nähtud 24,3 miljonit eurot.

Maksupoliitika põhisuunad jäävad samaks. Maksukoormust mõjutab töötuskindlustusmakse määrade vähendamine alates 2013. aastast. Hetkel ei ole uusi töötuskindlustusmakse määrasid valitsus oma otsusega kinnitanud. Vastava eelnõu kinnitab valitsus koos tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõuga teisipäeval. Eelnõu näeb ette tulevaks aastaks töötuskindlustusmakse määra kehtestamise kindlustatule kaks protsenti ja tööandjale üks protsent.

Töötuskindlustusmakse määrad on püsinud muutumatuna alates 2009. aasta 1. augustist. Kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks on praegu 2,8 ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks on 1,4 protsenti, kokku 4,2 protsenti.

Lisaks tõuseb lähtudes valitsuse kevadisest otsusest alkoholiaktsiis viis protsenti.

Tuleva aasta valitsussektori eelarve on tasakaalu lähedal, täpne number selgub teisipäevaks. Valitsus on seisukohal, et majanduskasvu toetamiseks tuleb viia eelarve püsivasse ülejääki 2014. aastal, et alustada ka reservide mahu kasvatamisega. Struktuurselt on eelarvepositsioon tasakaalus juba järgmisel aastal. Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole ning nominaalne puudujääk lähiaastatel on põhjustatud ajutistest teguritest.

Valitsus kinnitab 2013. aasta riigi eelarve tuleva nädala teisipäeval erakorralisel istungil. Peaminister annab riigieelarve eelnõu riigikogule üle kolmapäeval.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles