/nginx/o/2011/08/30/728252t1h0d00.jpg)
Politoloog Martin Mölderi sõnul on erakondade toetusmaastikul toimunud viimase poolteise aasta jooksul ainult kaks olulist muutust: Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) populaarsus on langenud ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) oma tõusnud.
Politoloog: parteide toetuses on valimiste järel toimunud kaks olulist muutust
23. september 2012, 15:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mölder ütles Postimehele, et erakondade reitingute raporteerimise puhul meedias on saanud nii Eestis kui mujal vaikivaks traditsiooniks, et ignoreeritakse uuringute statistilist ebatäpsust ja esitatakse kahtlase väärtusega spekulatsioone potentsiaalselt olematute muutuste väidetavate põhjustena.
Tuletades meelde mullu kevadel toimunud riigikogu valimisi ja neile eelnenud küsitlusi, mis langesid tegeliku valimistulemusega suuresti kokku, võib tema sõnul oletada, et taolised avaliku arvamuse uuringud annavad tõesti üldjoontes adekvaatse pildi sellest, millisel positsioonil on Eesti erakonnad. «Siiski peaks välja toodud protsentide tõlgendamisega olema mõistlik ja aus,» toonitas ta.
Mölderi sõnul esitatakse toetusprotsente tavaliselt otsese pildina reaalsusest ega tooda välja seda, et tegemist on valimi põhjal tehtud üldistusega elanikkonna kohta. TNS Emori erakondade toetusuuringu puhul kõigub tulemuste tõsikindlus tema sõnul vahemikus pluss-miinus kolm protsenti sellest, mida raporteeritakse. «Kui seda arvesse võtta, siis on pilt mõnevõrra vähem täpne, kuid see-eest aus,» ütles ta.
Miks need protsendid just taolisel tasemel on ning miks on toimunud võimalikke muutusi, seda keegi tõsikindlalt ei tea ning igaüks, kes räägib põhjustest, parimal juhul vaid spekuleerib ning halvimal juhul ei hooli sellest, mis on tõde.
Kui võrrelda septembri tulemusi augustiga, saab Mölderi hinnangul maksimaalselt öelda, et Reformierakonna toetus on ilmselt vähenenud, kuid samas pole täpselt teada, kui palju. Ülejäänud erakondade puhul pole tema sõnul aga üldse võimalik kindlalt väita, kas nende toetus on tõusnud või langenud.
Mölder märkis, et kui vaadata erakondade paiknemist üksteise suhtes üksnes septembri seisuga, on näha, et kõige populaarsem erakond on Reformierakond, kelle tegelik toetus jääb vahemikku 30-36 protsenti. Reformierakonnale järgnevad tema sõnul Keskerakond ja SDE, kelle toetus on vahemikus 21-27 protsenti. Ülekaalukalt madalaima toetusega on tema kinnitusel IRL, kelle reiting jääb vahemikku kaheksa kuni 14 protsenti.
«Miks need protsendid just taolisel tasemel on ning miks on toimunud võimalikke muutusi, seda keegi tõsikindlalt ei tea ning igaüks, kes räägib põhjustest, parimal juhul vaid spekuleerib ning halvimal juhul ei hooli sellest, mis on tõde,» ütles Mölder ja lisas, et seega on pilt erakondade toetusest statistiliselt palju ebatäpsem, kui seda kuvama kiputakse.
Tema sõnul tuleb selleks, et erakondade toetusmaastikul toimunust mingitki aimu saada, vaadata natuke kaugemale minevikku: eelmise aasta kevadel peetud riigikogu valimistel, mis näitasid viimati erakondade täpset toetust, hääletas Reformierakonna poolt 29, Keskerakonna poolt 23, IRLi poolt 21 ja sotsiaaldemokraatide poolt 17 protsenti valijaid.
Rääkides märkimisväärsetest trendidest, ütles Mölder, et kuni tänavuse suve alguseni püsis Reformierakonna toetus valimistega praktiliselt samal tasemel, kuid tegi tänavu juulis ja augustis hüppe, mille puhul saab kindlalt öelda, et partei tegelik toetus oli oluliselt kõrgem kui valimistel. Praeguseks on nende tegelik toetus langenud tema sõnul tagasi umbes samale tasemele.
«Keskerakonna toetus on olnud väga stabiilne, püsides praktiliselt kogu perioodi vältel sama. Stabiilselt on toetajaskonda kaotanud aga IRL, kelle reiting on isegi tõenäolist viga arvesse võttes praeguseks ligi kaks korda madalam, kui see oli 2011. aasta valimistel,» rääkis politoloog.
Sotsiaaldemokraatide puhul saab tema sõnul välja tuua aga vastupidist. «Võrreldes viimaste valimistega, oli nende toetus käesoleva aasta kevadeks umbkaudu poole võrra kõrgem kui aasta varem. Samas on praeguseks märke selle võimalikust langusest – näiteks augusti puhul saab öelda, et nende toetus oli võrreldes märtsiga vähemalt nelja protsendipunkti võrra madalam,» osutas Mölder.
Nii on tema sõnul viimase poolteise aasta jooksul tegelikult toimunud ainult kaks olulist muutust: IRLi langus ja SDE tõus. «Seega võiks küsida, mida on IRL valesti teinud, et nende toetus on olnud peaaegu vabalanguses, ning mida on teinud SDE õigesti, et nende toetus kuni käesoleva aasta kevadeni tõusis,» ütles ta.