Uhke tunne on olla riigina kolmandat aastat järjest esimesel kohal, kommenteeris president Toomas Hendrik Ilves erikülalisena eile Google’i New Yorgi kontorist videosilla vahendusel USA inimõigusorganisatsiooni Freedom House’i Washingtonis korraldatud internetivabaduse aruande esitlusel Eesti esimest kohta.
«Eestis peetakse väljendusvabadust küberruumi inimõiguseks. Küberruumis peavad fundamentaalsed õigused olema kaitstud samasuguse pühendumisega nagu mujal,» sõnas president Ilves otseülekandes.
President Ilvese hinnangul on Eesti edu seletatav sellega, et piiranguteta ligipääs internetile oli taasiseseisvumisest alates riiklik prioriteet. «Meile oli oluline tagada juurdepääs internetile kogu riigis, sealhulgas koolides. See oli esimene samm. Sealt edasi panime rõhku läbipaistvusele ja avatusele, millel põhinevad ka meie riiklikud e-teenused,» lisas Eesti riigipea.
Freedom House’i aruande tutvustusel märgiti, et piirangute seadmine internetivabadusele on paljudes riikides eelmise perioodiga võrreldes laienenud. President Ilvese hinnangul on tegemist murettekitava suunaga.
«Liiga paljud riigid räägivad internetivabadusest kui ohust julgeolekule. Küberjulgeolek on vajalik kriminaalse tegevuse takistamiseks, mitte kodanike mõtte- ja infovahetuse või virtuaalse kogunemise piiramiseks. Vaatamata sellele, et Eestil on viie aasta tagune küberrünnaku kogemus, ei toeta me internetivabaduse reguleerimist ega tsenseerimist. Igasugune kindlustunne, ka küberjulgeolekualane, ei saa tulla põhiliste vabaduste arvelt, sealhulgas internetivabaduse arvelt,» ütles president Ilves.
Washingtonis Google’i kontoris toimunud üritusel «Freedom on the Net 2012: Shifting Methods of Internet Control» avalikustas Freedom House kolmanda internetivabaduse aruande, mis hindab internetile juurdepääsu, tsensuuri ja kasutajaõigusi 47 riigis üle maailma vahemikus ning peamisi suundi digitaalmeedias.
Eesti saavutas kolmandat aastat järjest internetivabaduse aruandes esikoha, teisel positsioonil oli Ameerika Ühendriigid ja kolmandal Saksamaa. Uuringu esikolmikule järgnesid Austraalia, Ungari ja Itaalia. Kõige halvem olukord internetivabadusega valitseb Iraanis, Kuubal ja Hiinas.