Riigikogu arutas Keskerakonna nõudmisel kapo ja prokuratuuri olukorda

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Riigikogu arutas täna kolm tundi Keskerakonna algatatud riiklikult tähtsa küsimusena põhiõiguste ja vabaduste riivete üle Eestis ning kaitsepolitseiameti ja prokuratuuri olukorda.

Ettekande pidasid sel teemal teema algatanud Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, järgmisena Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf (Keskerakond) ning vandeadvokaat Leon Glikman.

Enne arutelu juurde minekut tundis riigikogu liige Paul-Eerik Rummo (Reformierakond) huvi, missugune puutumus selle teemaga on esinejaks kutsutud Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfil.

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv (Reformierakond) vastas, et esinejate valimine ei ole juhatuse pädevuses, vaid need kinnitati vastavalt teema algatanud fraktsiooni ettepanekule.  

«Need kaks kanget, kes täna siin kemplevad, võiksid vaadata peeglisse.»

Kadri Simson tõi oma ettekandes välja, et justiitsministeeriumi statistika alusel on Eesti karistusregistrisse kantud üle 440 000 inimese. «Kas me tõesti oleme nii kriminogeenne rahvas või viitab see ühiskonna ülekriminaliseeerimisele?» päris Simson.

Tema hinnangul kajastab ka Eesti meedia õigusrikkumisi ebanormaalselt palju võrreldes teiste teemadega. Ta tõi näite, et pole märganud, et BBC või teised ülemaailmsed kanalid nii palju kajastaks. «Alustatud menetlus» ei tohiks Simsoni hinnangul uudiskünnist ületada.

Pooleliolevas maadevahetusprotsessis on kohtuniku mõjutamine sõnaselgelt kirjutatud kohtuotsusesse.

«Pole kahtlust, et kodanike massiivne varjatud jälgimine viitab politseiriigile. Statistika kohaselt on rahuldatud kohtute poolt viimastel aastatel ligi 97-98 protsenti taotlustest pealtkuulamiseks, mis näitab selle protseduuri samatasemelist sisukust, nagu saaksime valimiste hindamisel NSVLis valimistulemuste põhjal,» ütles Kadri Simson.

Tema hinnanul vajaks muutmist seaduse paragrahv, mis paneb kohtunike julgeolekukontrolli ülesande kapole, kes on ka ise samaaegselt kriminaalasjade menetleja ja ka pool kohtuvaidlustes. Simson leidis, et kontrolli nõue on põhjendatud, aga kui seda teeb menetleja, kes ka ise on kriminaalmenetleja ja pool kohtuvaidlustes, pole see mõistlik, sest seda võidakse ära kasutada, viidates näiteks ebaausateks osutunud Aleksei Dressenile ja Indrek Põdrale.

Kohtutesse vandekohus

«Kujunenud olukorras võiks Eesti tõsiselt kaaluda ka vandekohtu institutsiooni loomist. Meie riigi ja ühiskonna areng on küps sellise põhimõttelise otsuse vastuvõtmiseks,» pakkus oma sõnavõtus välja Simson.

Ta arvas, et Eesti ühiskonna areng on küps sellise põhimõttelise otsuse vastuvõtmiseks. «Vaatamata deklareeritud süütuse presumptsioonile on õiguse mõistmine meie kohtutes siiski süüdistava kallakuga,» leidis Simson.

«Vandekohtus on süüdimõistmine ja karistuse määramine isikuti lahku viidud, vannutatud mehed ja vannutatud naised otsustavad vaid süü küsimuse, kutseline kohtunik annab aga teole juriidilise hinnangu ja määrab seaduses toodud karistuse. Vandemehed valitakse tehniliselt mingil juhuvaliku printsiibil, näiteks valijate nimekirjade alusel või telefoniraamatute nimekirjade järgi, või kas või arvuti poolt. See minimeerib kohtuasja menetlusvälise mõjutamise,» sõnas Simson.

«Loomulikult on vandekohtule vastuväiteid, eelkõige tehnilist, organisatsioonilist laadi ja maksumuse osas, aga Eesti oludes võiks vandekohus piirduda vabalt kõigest 6 liikmega,» täpsustas ta.

Keskerakondlane Enn Eesmaa küsis aga seepeale, kas tegelikult ei muutu vandekohus meie praegusest kohtukoosseisust hoopis mõjutatavamaks? «Mõte on ju selles, et läbi meedia on võimalik nn lihtinimesi ja nendest moodustatud vandekohtu kolleegiumi kergemini mõjutada kui professionaalseid kohtunikke.»

Simson vastas, et meedia manipulatsioonide eest ei ole me kaitstud ka praegusel juhul, meenutades maadevahetuse kohtuotsust. «Ja vandekohtunikud võivad küll lihtsamini meedia vahendusel olla mõjutatavad, aga selle vastu on võimalik rakendada erinevaid meetmeid,» arvas ta, tuues välja näiteks piiranguid teatud teemade käsitlemisel kohtumenetluse vältel, mille rikkumisel võiks rikkujat ähvardada sanktsioon või trahv.

«Samuti tuleks sellisel juhul kaaluda nendes riikides, kus vandekohus kasutusel on, väljatöötatud viisi, et saab suure meedia tähelepanu korral vandekohtunikke eraldada. See tähendab nende paigutamist protsessi ajal näiteks hotelli või muusse kohta, mis on kohtu poolt turvatud.»

Kapo pädevuse muutmine

Teise ettepanekuna soovitas ta täpsustada kapo pädevust, sest kohtu-eelne uurimine on küll rangelt reglementeeritud, aga vastuluure osakonna tegevus mitte. Ta ei pidanud õigeks, et samas asutuses on täiesti eripalgelised ülesanded.

Kalev Kallo (KE) küsis Simsonilt, mis annab talle alust arvata, et kapo töötajatel on kohtunike kontrolli puhul omad huvid, kuivõrd julgeolekukontrolli teeb vastuluure osakond, kel puudub huvi kriminaalmenetluse vastu.

Simson vastas, et ei ole põhjust arvata, et vastuluure ja menetlusosakond omavahel on täielikus isolatsioonis, sest tegu on siiski ühe organisatsiooniga. «Teiseks võib vastuluure osakonnal olla vägagi otsene seos ka kriminaalmenetlusega, kuivõrd vastuluurelisest tegevusest võivad välja kasvada kriminaalasjad,» lisas Simson.

Klandorf: kes upitas Herman Simmi kõrgele kohale?

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf (Keskerakond) küsis oma ettekandes muuhulgas, kas karistati või võeti vastutusele inimesed, kes upitasid riigireetur Herman Simmi aastate jooksul järjest tähtsamatele ametipositsioonidele. Ta avaldas arvamust, et ilma nendeta oleks Simm praegu võib-olla lihtne, ent punktuaalne töötaja kuskil turvafirmas.

Samuti rääkis ta Keskerakonna kontori läbiotsimisest 500-eurose pärast, mis oli selgelt ebaproportsionaalne ja sellele on viitanud ka endine riigikohtu esimees, nüüd riigikogu liige Rait Maruste (Reformierakond).

Veel rääkis ta meediamanipulatsioonidest. «Ka mina olen ühe manipulatsiooni ohver olnud, kui ajakirjandusse lekitati Ivo Parbuse ja Elmar Sepa jutuajamine, mida kuulati pealt esimese kabinetis. Mina olen paksu nahaga, mul ei olnud sellest midagi. Lugu täitis eesmärgi, ajakirjanik sai peatoimetajalt kiita. Kuid on inimesi, kes nii kergelt ei võta ja võivad saada isegi terviserikke,» taunis Klandorf.

Ta pidas prokuratuuri ja menetlejaid vastutavaks juhtumite eest, kus uurimiseks vajalik info on lekkinud ajakirjandusse. «Ajakirjanduse lammutav hoiak on ohtlik. Kelle huvides seda tehakse?» arutles ta.

Klandorf rõhutas ka, et inimesed tunnevad ennast hirmunult, sest üha rohkem võib riigi jõuametkondade tegevuses märgata ebademokraatlike ilminguid.

«20 aastat tagasi vastu võetud põhiseadus oli tolle aja kohta üks demokraatlikumaid, kuid aastate möödudes muutuvad poliitikute tõlgendused sellest üha ebademokraatlikumaks,» rääkis Klandorf. «Meie kriminaalmenetlus ei tunnista tähtaegasid ning nende puudumine on viinud selleni, et menetleja saab ükskõik kui kaua isiku tegevust uurida, tema eraellu ja muusse elutegevusse sekkuda. Kehtiv seadusandlus annab õiguskaitseorganitele võimaluse praktiliselt lõputuks varjatud kohtueelseks menetluseks.»

Heimar Lenk (KE) küsis: «Millal teie hinnangul see hirmutunne ühiskonda tekkis?» Klandorf arvas, et järk-järgult, sest kohe pärast taasiseseisvumist seda näha polnud. «Ärimeestega vesteldes ei ole mingi saladus, kui kõik püüavad oma mobiiltelefonidest vabaneda. Tean firmasid, kus otsitakse võimalusi, kuidas kabinette pealtkuulamiskindlaks muuta. See võib olla paranoiline, kuid hirm on üleüldine,» sõnas Klandorf.

Kalle Laanet (fraktsioonitu) tuli tagasi Klandorfi kõne algul mainitud lause juurde, et paljud elanikud, nende hulgas ärimehed on Tallinna linnavalitsuse poole pöördunud murega, et õiguskaitseorganid ei käitu nendega objektiivselt. «Kas ärimehed on teie poole pöördunud ka murega, et Tallinna linn nendega objektiivselt ei käitu?»

Klandorf nentis, et ega need ärimehed ei ole linnalt abi saanud, sest linnavalitsusel ei ole selleks pädevust. «Sellepärast ma täna siin seisangi, et sellest rääkida.»

Eiki Nestor (SDE) päris, kas kogu seda teemat poleks riigikogus õigem menetleda mingil muul ajal, mitte praegu, kui õiguskantsler arutab kahelt Keskerakonna liikmelt saadikupuutumatuse ära võtmist. Klandorf vastas, et ei tunne kodukorda ning esineb, kuna teda kutsuti.

Andres Anvelt: kaks kanget võiks vaadata peeglisse

«Kuulsime siin süüdistusi, kuidas prokuratuur on kallutatud, kapo luurab, meedia on sisuliselt manipuleerija, kes liigutab meie teadmisi ja mõistust, ning seda, kuidas kõik on võimuerakonna poole kallutatud,» refereeris pärast ettekannete lõppu sõna võtnud Andres Anvelt (SDE). «Kui kritiseerijat vaatame, näeme aga oma õiguskaitseorganit sealsamas Tallinna linnas, kus üle 60 protsendi on ühe erakonna liikmed, näeme meediat, mis manipuleerib inimesega rohkem kui igasugune suur meedia, mis on palju sõltuvam kui see, mida meile pakutakse tasuta igal aadressil üle Eesti paberkandjal ja võib-olla ka õhtul vabalevis taevast.»

«Need kaks kanget, kes täna siin kemplevad, võiksid vaadata peeglisse. Kuidas on juhtunud selline olukord, et needsamad kaks erakonda ongi täna sama õiguskaitse, sama meedia kõige tähtsamas ja suuremas huviorbiidis,» kõneles Anvelt ja arvas, et probleem on rahvast kaugenemises.

«Meedia tahabki teada, mis edasi saab, kuidas teil läheb või kuidas te varsti koos veel karmima kriminaalmenetluse vastu võtate, kus prokuratuuril veel suuremad õigused ja kohust võib-olla ei ole üldse enam vaja,» sõnas Anvelt.

Istungi lõpuks astus pulti Peeter Võsa Keskerakonnast ja tegi lühikese teadaande: «Kui mind valiti riigikokku, siis kahel korral inimesed teatavatest asutustest püüdsid mind mõjutada, et ma hakkaksin teie järel nuhkima. Mina sellise tegevusega pole kunagi tegelenud ega hakka tegelema,» teatas Võsa ja lootis, et ka need isikud julgevad kunagi seda tunnistada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles