Eesti Reformierakond esitas teisipäeval põhiseaduskomisjonile erakonnaseaduse muutumise eelnõu muudatusettepanekud. Erakond toetab praegu kehtivat erakondade rahastamismudelit ning tegi ettepaneku vähendada erakonna loomiseks vajalikku liikmete arvu 1000-lt 500 liikmeni.
Reformierakond toetab erakonnaseaduses praegu kehtivat erakondade rahastamismudelit, mille kohaselt peavad erakondade tulud olema avalikud. Erakonna seisukohtade kohaselt on seda aga võimalik täpsustada ja seeläbi teostada tõhusamat järelevalvet erakondade üle ning motiveerida erakondi hoidma korras oma rahaasjad.
Reformierakond toetab olemasolevat erakondade regulatsiooni loogikat. «Leiame, et peaksime alati liikuma suunal, mis hoiab avatuna poliitilist konkurentsi. Ühtlasi toetame mitmeid erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) poolt välja käidud ideid, mis aitaksid teostada tõhusamat järelevalvet erakondade rahastamise küsimustes,» on erakonna seisukoht.
Reformierakond toetab erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJKi) ideed erakondadele positiivse netovara nõude seadmist, samuti ka komisjoni ettepanekut tasaarveldada erakondade maksuvõlad riigieelarvelistest eraldistest.
Lisaks toetab erakond ERJKi järelevalvepädevuse laiendamist ning haldussanktsioonide karmistamist erakonnaseaduses kehtestatud piirangute rikkumisel.
Reformierakond tegi ettepaneku kaaluda ja analüüsida erakonnaseaduse muudatustes poliitilise konkurentsi avatuna hoidmise kava, mille kohaselt langetatakse erakonna loomiseks vajaliku liikmete arvu piirang 1000-lt 500 liikmeni ning tagatakse püsiv riigieelarveline toetus erakondadele, kes on saanud riigikogu valimistel 2,5-5 protsendi toetusele vastava rahvamandaadi.
Reformierakond kutsub erakonnaseadust menetlevat riigikogu põhiseaduskomisjoni arutama võimalusi erakondade jaoks finantseerida oma tegevust võimalikult palju liikmemaksudest ning ei toeta poliitikas osalemises varandustsensuse sisseviimist.
Põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse muutumise eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 28. september.
Põhiseaduskomisjonile on oma ettepanekud saatnud riigikontrolör Mihkel Oviir, õiguskantsler Indrek Teder, endine õiguskantsler Allar Jõks, Tartu ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise, Tartu ülikooli riigiteaduste instituut, poliitikauuringute keskus Praxis, erakondade rahastamise järelevalve komisjon, ühing Korruptsioonivaba Eesti ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit.
Samuti on oma arvamuse esitanud Isamaa ja Res Publica Liit, Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, riigikogu demokraatide ühendus, mittetulundusühing Vaba Isamaaline Kodanik, Konservatiivne Rahvaerakond, Eestimaa Rohelised, Kristlikud Demokraadid ja Iseseisvuspartei ning lisaks ka Eesti Maailmavaate Sihtasutus ja Lilleküla selts.
Kõige rohkem ettepanekuid on põhiseaduskomisjon saanud selle kohta, kuidas muuta erakondade riigieelarvelist rahastamist, kuid mitmed eksperdid ja poliitikud on soovitanud piirata ka kampaaniakulusid, lubada juriidilistel isikutel taas erakondadele annetada ning keelatud annetuste vastuvõtmine ja andmine kriminaliseerida. Valdavalt riigikogus esindamata erakonnad soovisid kaotada või vähendada ka valimiskautsjonit ja viieprotsendilist valimiskünnist ning alandada erakonna liikmepiiri.
Põhiseaduskomisjon jätkab ettepanekute arutamist 25. septembril. Komisjoni esimees on avaldanud lootust, et erakondade rahastamise süsteemi ja järelevalve teemalised ettepanekud õnnestub eelnõuks vormida oktoobri lõpuks.