Kohtutäiturid saavad õiguse trahve kauem sisse nõuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus seaduseelnõu lõpetab segadused trahvide sissenõudmisel – seni arvasid kohtutäiturid, et nad võivad raha kasseerida 30 aastat, riigikohus leidis seevastu, et trahv olgu poolteise aastaga kätte saadud.
Sügisel otsustas riigikohus: kui inimene ei ole 18 kuu jooksul trahvi tasumisest tahtlikult kõrvale hoidunud, kuid täitur pole millegipärast suutnud temalt raha kätte saada, siis tuleb trahv aegunuks lugeda. Teisisõnu, selle tasumist pole enam võimalik nõuda.
Kohtutäiturite täiskogu juhatuse esimees Mati Kadak leidis aga, et trahvi tasumisest tahtlikult kõrvalehoidmist on kohtus sama hästi kui võimatu tõestada.
«Olen korduvalt seda proovinud, aga pole õnnestunud,» ütles Kadak. Tema sõnul võib inimene trahvi maksmata jätta, ent kohtunike hinnangul ei tõesta see, et ta tasumisest tahtlikult kõrvale hiilib. Seega peavadki võlgnikud vaid poolteist aastat vastu pidama ja trahvid kirjutatakse seejärel korstnasse.
Pooleks eluks võlglane
Kohtutäiturid leidsid seevastu enne riigikohtu otsust, et trahve võib peaaegu pool elu sisse nõuda. Ka advokaadid ja isegi mitmed kohtunikud tõlgendasid seadust nii, et kui inimene pole trahvi vabatahtlikult ära maksnud ja täitur on 18 kuu jooksul menetluse alustanud, võib näiteks kiiruse ületamise, purjus peaga autojuhtimise või bussis piletita sõitmise eest määratud rahalist karistust välja nõuda tervelt 30 aastat.
Sel nädalal arutab valitsus uut kohtutäituri seaduse eelnõu, mis toob trahvide sissenõudmise osas selgust. Seaduse kohaselt on kohtutäituril üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest selle täitmisele pööramiseks ehk võlgnikule täitmisteate kättetoimetamiseks. Kui täitemenetlust ei suudeta aasta jooksul otsuse jõustumisest alustada, siis ei asuta otsust üldse täitma ja trahv jääb sisse nõudmata.
Väärteo eest määratud ja juba täitmisele pööratud rahatrahvi kättesaamiseks on kohtutäituril aega neli aastat alates otsuse jõustumisest.
Kriminaalasjades on täitmisele pööratud rahalise ja varalise karistuse sissenõudeks aega seitsme aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui võlglane aga vahepeal vangi pannakse, siis vangisistumise aja võrra lükkub raha sissenõudmine edasi.
Kohtutäitur Priit Petter lausus, et seaduseelnõus olevad raha sissenõudmise ajad on piisavad kohtutäituritele ega tohiks ka võlgnikke liigselt kurnata. «Väärteotrahvid ei tohiks olla ületamatuks takistuseks ehk rikkuda inimese elu pikaks ajaks,» lausus Petter.
«Paljud väärteod on toime pandud nõnda-öelda nooruse uljusest, ja et eluga edasi minna, võiks olla võimalus elus valge lehekülge keerata,» lisas Petter, kelle sõnul on küll ka inimesi, kes kasutavad neile antud võimalust halvasti ära.
«Arvan, et eelnõus kokkulepitu on optimaalne aeg ja inimesel võiks olla vaatamata kirjule minevikule võimalus enesepuhastuseks,» resümeeris Petter.
Jõudsid kompromissile
Mati Kadak lausus, et üldiselt on nad uue seaduseelnõuga rahul ja ka nõuete sissenõudmise aeg on vastuvõetav. Seadust ette valmistades soovisid nad küll veel pikemaid sissenõudmisaegasid, nimelt seitse aastat väärteoasjades ja kümme aastat kriminaalasjade korral.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmuse sõnul ongi tegemist kompromissiga. Tema sõnul ei piisa poolteisest aastast, et saada raha kätte neilt, kes maksmisest teadlikult kõrvale hiilivad. Ent samas aeguvad karistused teatud aja jooksul ja seega ei saa ka rahatrahvi sisse nõuda kauem, kui on karistuse enda kehtivus.
Kohtutäituri seaduse eelnõu arutatakse neljapäeval valitsuskabinetis. Seletuskirja kohaselt peaks seadus jõustuma 1. jaanuaril 2010.
Uued aegumismäärad
• Trahvi täitmisele pööramiseks on aega üks aasta. Selle aja jooksul tuleb kohtutäituril inimesele täitmisteade kätte toimetada.
• Kui trahv on täitmisele pööratud, siis on väärtegude puhul kohtutäituril raha kättesaamiseks aega neli aastat alates karistuse jõustumisest.
• Kriminaalkuritegude eest määratud rahalise või varalise karistuse sissenõudmiseks on kohtutäituril aega seitse aastat alates karistuse jõustumisest.
• Uue korra eeldatav jõustumisaeg on 1. jaanuar 2010.
Aegunud trahvi täitemenetlus ei lõpe iseenesest
Praegu aeguvad täitemenetluse trahvid poolteise aastaga. Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul peab inimene aga trahvist vabanemiseks poolteise aasta möödudes ise kohtu poole pöörduma.
«Täitur ise ei tohigi täitemenetlust lõpetada,» ütles Aavik. «Ka sel juhul, kui inimene pole täitemenetluse eest kõrvale hiilinud, ei lõpe poolteise aasta möödudes täitemenetlus iseenesest, selleks peab võlgnik esitama avalduse kohtule.»
«Oluline on aga meeles pidada seda, et kui inimene on trahvi tasumisest ja täitemenetlusest teadlikult kõrvale hoidunud, siis see poolteiseaastane tähtaeg ei kehti ning trahvi sissenõudmise tähtaega pikendatakse,» rõhutas Aavik.
Asekantsler selgitas, et ainult kohus on pädev otsustama, kas trahvi nõudmata jätmine on tingitud inimese enda tegevusest või kohtutäituri tegevusetusest. Tema kinnitusel on mõistlik määratud trahv alati õigel ajal ise ära maksta. Aastaid trahvi maksmisest kõrvalehoidumine ning seejärel kohtus selle üle vaidlemine, kas trahvi täitmine on aegunud või mitte, kujuneb trahvi maksmisest märksa kulukamaks. (PM)