Martinson: haiglate konkurents tuleb ravikvaliteedile kasuks

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abilinnapea Merike Martinson.
Abilinnapea Merike Martinson. Foto: Pm

Tallinna abilinnapea Merike Martinson pole nõus sotsiaalminister Hanno Pevkui arvamusega, et pealinnas annaks haiglate ühendamine rahalist kokkuhoidu.

«Haiglate ühendamise vajaduse reklaamimisega ei saa varjutada tervishoiu pikaaegset alarahastamist,» sõnas Martinson Postimehele.

«Tegemist ei ole haigete vähesuse, vaid keskhaiglate ülekoormustega paljudel erialadel, pikkade järjekordade ja arstide ülekoormusega. Seejuures jäävad mõlema haigla raviteenuste arved alarahastamise tõttu nn «sahtlitesse» ja kantakse haigla kuludesse. Seda võib nimetada heategevuseks keskhaiglate poolt,» märkis abilinnapea.

«Keskhaiglad ei võidurelvastu, sest majanduskriisi ajal ei olnud selleks lihtsalt raha. Põhiliselt on püütud töökorras hoida diagnostikas ja ravis vajaminevaid aparaate, mis enamuses on patsiendile kättesaadavad 24 tunni jooksul. Keskhaiglad on püüdnud täita sotsiaalministeeriumi määrusega ettekirjutatud haiglaliikide nõudeid. Paraku on mõlemad haiglad jäetud ilma Euroopa struktuurfondide toetusest aktiivravi edendamisel,» nentis Martinson.

Martinson ütles, et Tallinna linnavalitsus on võtnud seisukoha, et kahe suure eraldi asuva keskhaigla ühendamine ei ole otstarbekas. «See otsus põhineb eskpertidest koosnenud töögrupi (k.a. Eesti Arstide Liidu juhatus ja Tallinna Arstide Liidu juhatus) prevaleeruval arvamusel.»

«Oleks huvitav tutvuda, millel baseerub sotsiaalminister Pevkuri hinnang haiglate ühendamise kokkuhoiu osas. Kui ta näeb ette haigekassa lepingute vähendamist, siis on see sõnum Tallinna elanikele järjekordade pikenemisest ja meditsiinipersonali lahkumisest,» arvas Martinson.

«Normaalne konkurents tuleb kasuks raviteenuse kvaliteedile ja patsiendile valikuvõimaluse loomisel. Edaspidi loodame näha veel paremat koostööd kõigi Tallinna haiglate vahel,» lisas abilinnapea.

Martinson lisas, et ka viimasel WHO kongressil tõdeti, et kõige ratsionaalsem, hästi juhitav ja patsiendisõbralik on ca 400-500-kohaline haigla – just niimoodi töötavad keskhaiglad Tallinnas.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur avaldas Postimehele antud intervjuus arvamust, et Tallinnas annaks keskhaiglate ühendamine väga suure kokkuhoiu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles