Kaitsevägi ega politsei ei suuda selgitada, kuidas kuul pereautot tabas

Hiljuti teatati raadiouudistes, et juuli lõpus sõitis üks perekond kaitseväe Klooga harjutusvälja territooriumil ning järgmisel päeval avastas pereisa autolt kuuliauku meenutava kahjustuse, vahendab ERR Uudised saadet «Pealtnägija».

Kuul tabas Klooga lähedal perekonna autot

50 päeva pärast intsidenti välja saadetud pressiteates on aga mitmeid faktivigu – näiteks ei asu valveta avalik metsatee sugugi kaitseväe polügoonil, väideti saates.

Kuulitabamuse saanud sõiduki omanik, kahe lapse isa Janek Kivirand rääkis, et 31. juuli õhtul otsustas ta koos oma perega minna Harjumaale Klooga lähedale abikaasa vanavanematele kuulunud talu vaatama.

Kella 19 paiku õhtul, kui vanavanemate kodutalu oli üle vaadatud, keerasid noored Toyota maasturi mudasele metsateele tagasi. Roolis oli Janek, abikaasa Kristiina kõrval ja taga turvatoolis lapsed, ühe ja kahe aastane, kui korraga kuulsid nad mingit klõpsu.

«Arvasime, et see on lihtsalt mingi suvaline ratta alt lennanud kivi ja rohkem  ei pööranudki tähelepanu. Sõitsime edasi, auto töötas normaalselt,» meenutas pereisa. Midagi kummalist ei märganud mees veel ka järgmisel hommikul tööle sõites. Õhtul töölt tulles avastas ta aga, et esitiivas on umbes kahesentimeetrine auk ja helistas politseisse.

Siis hakkas Kivirand koos abikaasaga meenutama eelmist päeva, et selgitada, kus auk võis auto kerre tekkida. Üheskoos jõuti järeldusele, et tegu on kuuliauguga, mis saadi metsateel sõites.

Kaitseväe pressijaoskonna ülem Ingrid Mühling ütles Postimehele aga, et saates kõlanud süüdistus kaitseväe vigasest pressiteatest ei vasta tõele. Ta viitas, et Klooga harjutusvälja kaart on kättesaadav kaitseväe kodulehel mil.ee ja sellelt on näha, et kõnealune tee asub polügoonil.

Ekspert: tegemist on kaitseväes kasutatava kuuliga

Laskesportlane, -instruktor ja kaitseliitlane Martin Bahovski, kellelt auto esitiiva vigastusele hinnangut paluti, ütles juhtunu tausta teadmata kohe, et autot tabas tõenäoliselt kaitseväes kasutusel oleva tulirelva kuul. Bahovski sõnul võis kuul esmalt tabada maad ja siis lennata pööreldes esitiivast sisse.

Bahovski ei osanud öelda, kui kaugelt võis kuul olla välja tulistatud, kuid lisas, et ka viie kilomeetri kauguselt lastud kuul võib olla ohtlik. Bahovski väidet kinnitab ka politsei, mille eksperdid sõitsid Janekiga sündmuskohale veel samal õhtul, kui mees autost kummalise augu avastas.                                                                                                     

Politsei põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Priit Pärkna sõnul võis juba esimesest hetkest aru saada, et tegemist on tulirelva kuuliga, mis on autot tabanud.

Täpselt sellel lõigul, kus kuul autot tabas, puutub metsatee riivamisi kokku kaitseväe Klooga harjutusvälja tagumise piiriga. Seetõttu asusid kiirelt tegutsema ka sõjaväelased, kellele Janek ja Kristiina peagi sündmuskohas uuesti kogu loo lahti rääkisid. Janekit küsitleti korduvalt nii telefonitsi kui käidi tema töö juures, siis aga tuli mitmenädalane vaikus, kuni helistati kaitseväest ning paluti esitada esimesele jalaväebrigaadile taotlus autoremondi hüvitamiseks.

«Siis ma tegingi vastava kirja kaitseväele, milles palusin ka selgitust toimunu kohta, mida ma ei ole siiamaani saanud,» ütles Kivirand.

Kaitsevägi hüvitas remondi

Kuigi kaitsevägi palus arvet autoremondi hüvitamiseks juba augusti lõpus, oli 13. septembril perekonnal veel saamata selgitus, kust kuul auto pihta lendas ja miks kaitsevägi kahju kinni maksta otsustas. Järelepärimise peale teatati perele, et uurimine on lõpetatud ja väideti, et tegu võis olla ka salaküti kuuliga, rääkis Janek Kivirand.

Kaitseväe peastaap ega Põhja prokuratuur polnud ka «Pealtnägijaga» nõus suhtlema ning nende eest jagas selgitusi hoopis politsei.

Priit Pärkna märkis, et kaitsevägi ei eita harjutuste toimumist ja teada on saadud ka seda, kes laskeharjutustest osa võtsid, kuid kuuli ennast pole leitud. Samas leidsid sündmuskohta 100 meetrisel lõigul metalliotsijaga läbi kamminud kriminalistid metsast veel vähemalt ühe kuuli kaliibriga 7,62, mis justnagu sobiks Toyota tiivast leitud auguga. Kuid leitud kuul ei olnud deformeerunud ega sobinud seetõttu pilti. Pärkna sõnul leiti sealt veelgi kuule, kuid neid ei saa konkreetsete relvadega seostada.

Politseinik möönis samas, et laskevälja piirkonnas on oht sattuda kuulide ette ning see tõsiasi valmistab korrakaitsjatele muret.

Üllatav pressiteade

Pärast pikka puiklemist ja telesaatele kommentaaride andmisest keeldumist avaldas kaitsevägi reede hommikul hoopis pressiteade, kus kogu lugu esitati seenelisi hoiatavas võtmes, sest üks pere olevat sõitnud polügooni territooriumil ja leidnud siis autost kuuliauku meenutava kahjustuse.

Eelmisel reedel lubati aga kaamerate ette Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karus, kelle alluvad tegid 31. juulil polügoonil laskeharjutusi 7,62 mm kuulipildujast MG3.

Karus selgitas, et laskmise kohast kuulitabamuse saanud autoni oli umbes kaks ja pool kilomeetrit. «Arvestades seda maastikku, mis meie selja taga on, kus meil on mets ees, mis toimib ka kuulipüüdjana, siis isegi teoreetiliselt ei tohiks olla sellist võimalust, et see kuul sinna satub,» eitas ta kuulitabamuse võimalust. «Ma usun, et see ei ole sellest laskeharjutusest tulnud kuul.»

Kolonelleitnanti joonistatud kaardilt on näha, et üle neljakilomeetrise laskeulatusega kuulid poleks tõesti tohtinud Toyotat tabada, sest tulesuund ja selle ohuala jooksid teest paralleelselt mööda. Ta märkis, et laskjateks olid luurerühma liikmed. «Need on mehed, kes on väga kaua teeninud, kes ei tegele lollustega,» rõhutas ta.

Küsimusele, mis kuul see võis siis olla, vastas kaitseväelane, et laskevälja kasutavad lisaks esimese jalaväebrigaadi allüksustele ka kaitseliit ja jahiselts ning ka politseinikud on seal laskmas käinud.

Oma pressiteates heitis kaitsevägi perekond Kivirannale selgelt ette, et nad sõitsid kaitseväe polügooni alal ja pidid olema teadlikud neid varitsevast ohust. Perekonna väitel sõitsid nad aga üldkasutataval teel ega näinud teel mingeid hoiatavaid silte või kaitseväelasi.

Silt ilmus sündmuskohale tagantjärele

Praeguseks on sündmuskohale ilmunud punase sõõriga silt, mis justkui ütleb, et läheneja on sisenemas kaitseväe harjutusväljale ja territooriumil viibimine on eluohtlik. Saate jaoks kohapeal käies ja intervjuusid tehes seda seal veel ei olnud.

Küsimusele, miks ikkagi kaitsevägi autoremondi kinni maksis, kui juhtunus endal süüd ei näe, vastas kolonelleitnant Karus, et tema ei saa kaitseväe juhataja otsuseid kommenteerida, kuid kaitsevägi kui riigi esindaja ja jõuspositsioonil olija tuleb antud olukorras kodanikule vastu.

Janek Kivirand avaldas imestust, kuidas sellised asjad Eestis juhtuda saavad. «Minu jaoks on see väga kummaline, see lahenduse lõpp. Mina ootasin selget seletust asjale, mida ma pole siiamaani saanud. Null. Mitte midagi,» on mees nördinud.