Ansip riigikogule: riigieelarvet koostades arvestasime murettekitava olukorraga ELis
27. september 2012, 10:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansip ütles täna hommikul riigikogule 2013. aasta riigieelarve eelnõu üle andes, et eelarve planeerimisel on valitsus lähtunud nii murettekitavast majanduslikust olukorrast paljudes maailma riikides kui ka kindlast teadmisest, et tuleviku arvelt elamist eestlased endale lubada ei saa.
«Eesti majandus on viimastel aastatel hästi kohanenud. Kriisist väljumises olime Euroopas kiiremate hulgas. Eesti majanduskasv oli eelmisel aastal Euroopa kiireim - kogunisti 8,3 protsenti. Kaupade-teenuste ekspordi kasv oli parim Euroopas, tööpuuduse langus samuti. Palgad ja pensionid tõusid. Meie inimeste eluiga pikeneb jõudsalt,» summeeris peaminister mulluseid saavutusi.
Samas tuletas ta meelde, et maksame veel seniajani kinni kriisist tingitud erakorralisi kulutusi ja kahjusid. See seab ka piirid sellele, kui palju on võimalik eri valdkondades investeerida. Peaminister puudutas oma poliitilises pöördumises kuut riigieelarve valdkonda:
2014. peaks eelarve jõudma taas ülejääki
«Tuleva aasta riigieelarvega on valitsussektori struktuurseks ülejäägiks planeeritud 0,1 protsenti SKTst. Nominaalselt on eelarve kavandatud 0,7-protsendise defitsiidiga. Ülejärgmisest aastast kavandab valitsus vastavalt eelarvestrateegiale püsivat nominaalset ülejääki. Järgmise aasta riigieelarve tuludeks on planeeritud 7,5 miljardit eurot, kuludeks 7,7 miljardit eurot. Võrreldes 2012. aastaga kasvavad kulud 1,1 protsenti. Eesti valitsussektori võlakoormus jääb madalaimaks Euroopas,» ütles Ansip.
Palgad, maksud ja toetused
«Valitsuse ettepaneku järgi tõuseb palgafond riigisektoris 4,4 protsenti. See võimaldab ministeeriumitel tõsta palku eelkõige seal, kus vajadus on kõige suurem. Teiste seas tõusevad õpetajate, tervishoiutöötajate, kultuuritöötajate ja kaitseväelaste palgad,» kinnitas peaminister.
«Ka töötuskindlustusmakse määra alanemine 4,2 protsendilt 3 protsendile jätab inimesele rohkem raha kätte. Plaanitav muutus mõjub kõigile tööinimestele positiivselt: kahe keskmist palka teeniva vanemaga peres jääb kätte umbes 180 lisaeurot. Järgmisel aastal kasvavad peretoetused ligi 5 miljonit eurot ehk 5 protsenti. Suur osa sellest lisarahast läheb vajaduspõhiste lastetoetuste reformiks, mille eesmärk on kahe aastaga kahekordistada kõige enam abi vajavate perede laste toetusi. Kehtivaid peretoetusi kelleltki ära ei võeta ega vähendata. Kolmikute sünnitoetus tõstetakse senisest enam kui kolmekordseks ehk 3000 euroni. Lisaks taastatakse tasustatud isapuhkus.»
«Kui käesoleval aastal tõusid pensionid 4,4 protsenti, siis järgmisel aastal kavandame pensione tõsta 5 protsenti. Keskmiselt saab pensionär järgmisel aastal 190 eurot rohkem. Töötutoetus suureneb poole miinimumpalga määrani, ehk praeguselt 65 eurolt 145 euroni.»
Haridusreformid ka kultuurivaldkond
«Haridusse investeerimises oleme Euroopas esimese viie hulgas.Õpetajate palgad tõusevad tänu riigipoolsele panusele ning haridussektori vahendite optimeerimisele keskmiselt 11protsenti. Eelarve arvestab kõrgharidusreformi ja sealhulgas vajaduspõhiste õppetoetustega. Järgmisel aastal jätkub koolivõrgu korrastamine. Põhikool jääb kodulähedaseks,» sõnas peaminister.
«Uued gümnaasiumihooned saavad Nõo Reaalgümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Läänemaa Ühisgümnaasium ja Jõgevamaa Gümnaasium.»
«Järgmisel aastal tõusevad kultuuritöötajate palgad keskmiselt 5 protsenti. 2013. aasta eelarvega suurenevad ka Eesti Kultuurkapitali vahendid, mis suunatakse kultuuriprojektide rahastamiseks. Võrreldes 2012. aastaga suureneb kultuuriprojektidesse suunatava raha hulk 5,2 protsenti.»
Teed ja transport
«Ohutu ja efektiivse liiklemise tagamiseks investeerib riik teedesse umbes 160 miljonit eurot. Suurimad investeeringud on tuleval aastal Tallinna-Tartu-Luhamaa põhimaanteel Aruvalla-Kose 13,4 km pikk neljarealine teelõik ning Tallinna ringteel neljarealise Väo-Saue ja Tallinna – Narva maanteel Väo-Maardu teelõigu ehitus,» loetles Ansip.
«Tartu läänepoolne ümbersõit on täies ulatuses kavas lahendada neljarealise I klassi teena, mis jääb teenindama nii kohalikku kui transiitliiklust. Lisaks investeeritakse Luige ristmiku, Jõhvi ning Ülemiste liiklussõlme ehitamisse. Kohalike teede hoiuks on 2013. aasta riigieelarves kavandatud 29,2 miljonit eurot, mis on 11,1 miljoni euro võrra enam kui sel aastal.»
Investeeringud keskkonda ja põllumajandusse
«Keskkonnavaldkonnas on põhirõhk kaasaegse veevärgi ja puhta joogivee investeeringutel, mille maht on 2013. aastal ligi 100 miljonit eurot (98,5). Järgmisel aastal valmib 40 veemajanduse projekti, millega saab 170 000 inimest kvaliteetse joogivee ja kaasaegse veevärgi. Põllumajanduse valdkonnas toetame efektiivset tootmist. 2013. aastal on erakorraliste täiendavate põllumajanduse otsetoetuste maksmiseks eelarves ette nähtud 24,3 miljonit eurot.»
Riigi- ja sisekaitse ning välispoliitika
«Riigikaitsesse investeerime 2 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Kaitseväe personalikuludes taastatakse majanduslanguse eelne tase. Muuhulgas ehitatakse sellest 2 protsendist 2014. aasta lõpuks 1200 uut kasarmukohta, mis tähendab, et 2014. aasta lõpuks saavad kõik kaitseväelased kaasaegsed elamis- ja väljaõppetingimused.»
«Siseministeerium tõstab järgmisel aastal palku eelkõige inimestel, kes tegelevad otseselt turvalisuse tagamisega. Suurendatakse ka riigi võimekust astuda vastu raskele varjatud ja organiseeritud kuritegevusele. Suurendatakse vahendeid õnnetussurmade vähendamiseks ja ennetamiseks.»
«Välisesinduste võrgustiku arendamisel on 2013. aastal prioriteetseks Aasia suuna edendamine. Eesti saatkond avatakse New Delhis ning Pekingis hakkab saatkond tööle oma uues majas.»
Kokkuvõte
«Värskelt üleantud eelarve on optimistlik, kuid planeeritud vastutustundlikult ning arvestades riigi võimalustega. Vaatamata sellele, et meil läheb võrreldes paljude teistega päris hästi, ei võimalda ebakindlus maailmamajanduses riigieelarve kulusid kiiremini suurendada,» nentis Ansip.
«Kui jätkame konservatiivse eelarvepoliitikaga, on meie majandus usaldusväärne,» põhjendas peaminister tehtud valikuid, kutsudes parlamenti üles eelarve eelnõud toetama «Eesti rahandus on jätkuvalt korras - jäädes kindlaks senistele põhimõtetele viime eelarve püsivasse ülejääki 2014. aastaks.»