Tartu Ülikooli meditsiiniõiguse õppejõud Ants Nõmper ei nõustu õiguskantsler Indrek Tederi seisukohaga, et apteekide asutamispiirangud tuleb kaotada, sest see piirab ettevõtlusvabadust. Tema hinnangul pakuvad apteegid esmatasandi tervishoiuteenust ning vaba konkurents ei aita maale uusi apteeke luua.t
«Kõigepealt tõdeb õiguskantsler, et apteekide juurdehindluse marginaalid on nii väikesed, et majanduslikult tasub apteegi pidamine ära ainult linnades. Seetõttu ei olegi ettevõtjad asunud apteeke maal asutama vaatamata sellele, et linnades enam uusi apteeke teha ei saa. «Seega ei arva ka õiguskantsler, et asutamispiirangute tühistamine tooks maale mõne apteegi juurde,» tõi Nõmper esile.
Nõmper märkis, et kõik tervishoiualased dokumendid rõhutavad vajadust parandada esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavust. «Apteegiteenus on osa esmatasandi tervishoiuteenusest.»
«Selle asemel, et võtta vastu seadusi, mis halvendavad esmatasandi tervishoiuteenuse geograafilist kättesaadavust, on vajalik hoopis kehtestada regulatsioon, mis kättesaadavust parandab. Kõige lihtsam viis selleks on teha apteekide pidamine maapiirkondades ettevõtjatele atraktiivseks,» pakkus õppejõud. «Vaba konkurents ei ole siin võluvitsaks – ükski normaalne ettevõtja ei hakka konkureerima selle nimel, kes suuremat kahjumit suudab teenida!»
Ükski normaalne ettevõtja ei hakka konkureerima selle nimel, kes suuremat kahjumit suudab teenida!
Ta arvas, et kõige lihtsam viis maapiirkondades apteekide pidamise atraktiivsemaks muutmiseks on viia apteekide juurdehindluse piirmäärad vastavusse ravimiseaduses ettenähtud vahemikega. «Hetkel on sotsiaalministri poolt kehtestatud piirmäärad väiksemad, kui seaduses ette nähtud vahemikud,» meenutas Nõmper.
«Ettevõtlusvabadust piirab hoopis rohkem see, et enamikul Eesti territooriumist ei ole apteegiteenuse osutamine majanduslikult võimalik. Selle teemaga ei taha aga õiguskantsler tegeleda, kuigi on sellest teadlik - õiguskantsler on kirjutanud juba mitme aasta eest kirju sotsiaalministrile, et kehtiv juurdehindluste regulatsioon on põhiseaduse vastane,» selgitas Nõmper.
«Hetkel aga tegeleb õiguskantsler teemaga, mille kohta on riigikohus 2007. aastal öelnud, et asutamispiirang on legitiimne, kuna «aitab vältida ülemäärast konkurentsi apteekide turul, kus konkurentsis püsimise eesmärgil kasutaks apteegid vahendeid, mis võiksid seada ohtu adekvaatse tervisekaitse».»
Ka Euroopa Kohtus on korduvalt vaieldud teemal, kas apteekide asutamispiirangud on lubatavad ning alati jõutud seisukohale, et rahvatervise ja teenuse geograafilise kättesaadavuse huvides võib riik kehtestada erinevaid piiranguid apteekide asutamisele.
Õiguskantsler tegi eelmisel nädal riigikogule ettepaneku tühistada ravimiseadusega kehtestatud apteekide asutamispiirangud linnades.
Küsimusele, millised on praegu riigikogu valikud, vastas Nõmper: «Antud juhul näeb seadus ette seda, et kui riigikogu ei ole 20 päeva jooksul akti või selle sätet põhiseaduse või seadusega kooskõlla viinud, teeb õiguskantsler riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või selle säte kehtetuks. Seega peab riigikogu kiirelt otsustama, kas muudab seaduse ära või mitte.»
Nõmper tõi välja, et Eestis on üks apteek 2800, Euroopas keskmiselt 4600 elaniku kohta. «Seega ei saa olla apteegiteenuse kättesaadavus linnades mingi probleem.»
Lisaks on sotsiaalministeerium ette valmistanud eelnõu, mis uuest aastast lubab Eestisse e-apteegid. See peaks ravimite kättesaadavust parandama.