Eile pärastlõunal toimunud kaitseministri kaitsepoliitika koostöökoja kohtumisel arutati kaitse-eelarvega seotud teemasid, tutvuti kaitseministeeriumi 2009. aasta olulisemate prioriteetidega, Kaitseliidu valmiva arengukava põhiteesidega ning vahetati mõtteid avaliku arvamuse trendidest riigikaitse küsimustes.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis koostöökoja liikmetele ülevaate muutustest kaitse-eelarves.
«Käesoleval aastal kahanes kaitsevaldkonna eelarve kogumahus 667 miljonit krooni ehk tasemele 1,75 protsenti prognoositavast sisemajanduse kogutoodangust. Sellel on otsene mõju Eesti julgeolekule ja valitsuse ülesanne on tõsta kaitsekulud parimas võimalikus tempos Eesti sõjalise kaitsevõime planeeritud arendamise eelduseks oleva 2 protseni tasemeni,» lausus kaitseminister.
Aaviksoo rõhutas, et Eesti julgeoleku kindlustamiseks käesoleva aasta jaanuaris valitsuse heaks kiidetud sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018 näeb ette kriitiliste sõjaliste võimete arendamise ning lähtub eeldusest, et kaitsekulud tõusevad kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist.
«Võrreldes paljude teiste rahanduskriisis vaevlevate Euroopa riikidega on Eesti siiski suutnud säilitada kaitsevaldkonna rahastamisel arvestatava stabiilsuse, mis juba on suurendanud meie usaldusväärsust liitlaste silmis,» ütles Aaviksoo.
Koostöökoja kohtumisel jäi kõlama vajadus senisest tõhusamalt selgitada avalikkusele sõjaliseks riigikaitseks eraldatud vahendite kasutamist.
Samuti plaanib kaitseministeerium lähiajal alustada sisulist dialoogi Eesti ettevõtjate ja tootjatega, et fikseerida koostööraamistik Eesti kaitsetööstuse edendamiseks.
Kaitseministeeriumi käesoleva aasta üheks prioriteediks on kõikehõlmava riigikaitse ehk totaalkaitsega seotud teemade teadvustamine.
Kuigi totaalkaitse põhimõte on meie julgeoleku üheks aluseks, on senine tegevus keskendunud eelkõige sõjalise riigikaitse arendamisele ning teiste eluvaldkondade riskide hindamine ning vajalike võimete arendamine nende tõrjumiseks on tahaplaanile jäänud.
Koostöökoja liige Erik Reinhold tutvustas Kaitseliidu arengukava, mille põhiteesid annavad vastuse küsimusele, milline on Eestis vabatahtlikkusel põhineva sõjalise organisatsiooni roll.
Koostöökoja nõupidamisel tõdeti, et viimaste aastakümnete sõjaliste konfliktide iseloom ei anna alati eelist paremini relvastatud või ülekaalukamale poolele ning edu saavutamine peitub eelkõige inimeste kaitsetahtes.
Kaitseliidu roll Eesti ühiskonnas kaitsetahte kasvatamisel on väga oluline ning uus arengukava loob eeldused olemasoleva potentsiaali täielikumaks realiseerimiseks.
Mullu juunikuus esimest korda kogunenud kaitseministri koostöökoja peamiseks eesmärgiks on edendada sisulist ning tasakaalustatud kaitse- ja julgeolekupoliitilist arutelu Eesti ühiskonnas.
Koostöökoja liikmed on kutsutud põhimõttel, et esindatud arvamused oleksid võimalikult laiapõhjalised ning ulatuks erinevatesse eluvaldkondadesse.
Kaitseministri koostöökoja liikmed on Toomas Hiio, Andrei Hvostov, Jaan Kaplinski, Leo Kunnas, Kadri Liik, Toomas Luman, Lauri Mälksoo, Erik Männik, Leo Mõtus, Toomas Peek, Erik Reinhold, Tõnu Tannberg, Jaak Valge ja Vello Väinsalu. Ametikohajärgselt on koostöökotta kutsutud ka Kaitseministeeriumi kantsler ja kaitseväe juhataja.