AS Viru Keemia Grupp otsustas peatada tänavu algama pidanud tsemenditehase ehituse ettevalmistustööd.
VKG peatab tehase ehituse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järve tsemenditehas pidanuks andma tööd ligi 100 inimesele. Osa linlaste vastuseisu murdmiseks oli VKG kulutanud muu hulgas 100 000 krooni ja sõidutanud 11 kohtlajärvelast Saksamaale vaatama, kuid üks sealne tsemenditehases elukeskkonnaga kokku sobib.
Lükkub tulevikku
Kontserni juhtkond põhjendab peatamise otsust nõudluse vähenemisega ehitusmaterjalide ja eriti tsemendi järele. Projekti elluviimist takistab ka seni riigi poolt vastu võtmata otsus tehasele eraldatava CO2 kvoodi kohta.
«Tsemenditehase ehituse alguse viibimine ei tähenda kaugeltki seda, et VKG oleks lõplikult loobunud tehase rajamise plaanist,» ütles VKG arendusdirektor Jaanus Purga. «Seni tehtud töö on tõestanud, et põlevkivi mineraalsete jääkide ja kõrvalproduktide kasutamine tsemenditootmises on tehniliselt võimalik ning ka majanduslikult mõistlik. Jätkame projekti endiselt, kuid muutunud olukorrast tingituna hoopis rahulikumas tempos.»
Tsemenditehase rajamise peatamise tõttu koondatakse kolm inimest, kes projekti kallal töötasid, sealhulgas Jürgen Hilger. Hilger loobus Dotternhauseni tsemenditehase tehnoloogia- ja tootmisjuhi kohast, et asuda 2008. aasta oktoobrist tööle VKG Tsement juhatuse liikmena.
«Mul on väga kahju sellest tööst loobuda, oleksin hea meelega Eestis elanud kõik need viis aastat, mis pidid tehase ehitusele kuluma,» ütles Hilger Põhjarannikule. «See on suurepärane projekt, mis peab igasuguse kahtluseta teoks saama, ning vaid väga suurte majanduslike takistuste tõttu ei ole seda praegu võimalik teha. Projekt tuli maailmakriisi tõttu ohvriks tuua.»
Mitmeti kasulik
Hilger püüdis veenda tehase ehituse vastu olnud linlasi, et selle rajamisega ei muutu nende elus midagi. Ta märkis, et tsemenditehas ehitatakse tehnoloogia viimase sõna järgi, et samasugune tehas tegutseb Dotternhausenis ega tekita keskkonnale kahju.
Kohtla-Järve tsemenditehase ehituse maksumust hinnati 2,5 miljardile kroonile. Selle projekti suurimaks kasuteguriks oli asjaolu, et toormena oli kavas kasutada põlevkiviõli tootmisjääke, mille ladestamise eest peab VKG maksma keskkonnamaksu.