Õpetajate palgatõusu lubadus langeb omavalitsuste õlule
1. oktoober 2012, 09:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki valitsus lubab tõsta tuleval aastal võrreldes kõigi teiste riigipalgalistega märgatavalt just õpetajate palka, pakub eelarve tegelikult omavalitsuste haridustoetusele lisa vaid 7,5 miljonit eurot, mis ei kata pooltki lubatud tõusu, väidab valitsuse ja omavalitsusliitude läbirääkimistel osalenud Kose vallavanem Vello Jõgisoo.
Igal aastal enne riigieelarve saatmist parlamenti on kombeks alla kirjutada valitsuse ja omavalitsusliitude läbirääkimiste protokoll. Seekord otsustasid linnade liit ja maaomavalitsuste liit seda protokolli valitsusega mitte alla kirjutada. Üheks peamiseks põhjuseks just vaidlus haridusraha üle.
«Omavalitsused ei saa kuidagi nõus olla, et haridusministri poolt antud lubadus tuleb koolide ja omavalitsuste arvelt,» ütleb Jõgisoo. «Omavalitsustel jääb valida, kas nad maksavad selle raha oma eelarvest peale või hakkavad koole sulgema. Seejuures mitte ainult gümnaasiume, nagu on räägitud, vaid ka põhikoole. Ainult gümnaasiumide reformiga rahast välja ei tule,» meenutab Jõgisoo varasemat haridusministri lubadust tõsta õpetajate palka 20 protsenti.
Koos rahanumbritega oli omavalitsuste ja riigi läbirääkimistel laual ka uus põhikoolide rahastamise mudel, mis Vello Jõgisoo hinnangul võib minna vastuollu haridusministeeriumi juhtide kinnitustega, et erinevalt gümnaasiumireformist on kindel soov hoida kodulähedasi põhikoole.
«Kui on 24 õpilast klassis, siis võib koolide vahemaa olla kasvõi 100 meetrit,» selgitab Jõgisoo tulevast võimalikku süsteemi. «Kui on alla 24 õpilase klassis, siis makstakse tühjad kohad klassis kinni vaid eeldusel, et koolid on üksteisest vähemalt 7 kilomeetri kaugusel esimese kuue klassi puhul ja 13 kilomeetrit põhikooli klasside 7-9 puhul.»
«Uued kauguspõhised rahastamisreeglid hakkavad kehtima kõige varem alles järgmisel sügisel. Poole õppeaasta pealt selliseid muudatusi kindlasti pole mõistlik läbi viia,» rahustab haridusministeeriumi nõunik ja vastava töörühma juht Piret Sapp.
Haridusministeeriumi pressiesindaja Argo Kerb ütleb, et riik ei ole kunagi 20 protsenti palgatõusu õpetajatele lubanud, see oli õpetajate ametiühingu nõudmine. Praegu on jutt 11-protsendisest tõusust eeloleval aastal.
«Kohalik omavalitsus võib ka tulevikus õpetaja palgale juurde panna, kuid ei peaks kasutama palgaraha tulevikus muude kulutuste katteks,» annab Kerb mõista, et oodatud on ka omavalitsuste panus.
Ega ma enne usu, kui see lubatud õpetajate palgatõusu raha on tegelikult jõudnud kooli, ütleb Põlvamaa koolijuht Katrin Ohakas äraootavalt.