Masu mõjuna on Soomes töötajate hulgas rohkem Eesti väikelinnade ja maapiirkondade elanikke, Tallinna ja Tartu elanikel on rohkem võimalusi kodu lähedal tööd leida, selgus Tartu Ülikooli uuringust, mis tehti mobiilpositsioneerimise andmete põhjal.
Uuring: Soome käivad tööle rohkem maainimesed
2. oktoober 2012, 12:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mobiilpositsioneerimise andmed näitavad, et Soomet külastas aastatel 2009–2011 keskmiselt aastas 328 000 Eestis elavat inimest, kes tegid 1,4 miljonit reisi ja veetsid Soomes 6,1 miljonit külastuspäeva. Seega tuleb iga Soome-reisi teinud Eesti inimese kohta aastas keskmiselt 4,2 reisi ja 18,6 külastuspäeva,» kirjutavad Tartu Ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas ja teadur Siiri Silm Postimehe arvamusküljel.
«Suhteliselt suur külastuskordade ja külastuspäevade hulk ühe külastaja kohta kinnitab, et Eestist Soome liikujate hulgas on suur osatähtsus seal töötavatel või muul põhjusel regulaarselt reisivatel inimestel,» selgitavad nad.
«35 600 inimest ehk 10,8 protsenti Eestist pärit külastajatest viibib aastas Soomes üle 60 päeva. Külastuskordade arvu järgi on aastas neli või rohkem korda Soomes käivaid inimesi 79 000 ehk 24,0 protsenti. Need regulaarselt Soomet külastavad inimesed suure tõenäosusega töötavad seal või on töö, õpingute või peresidemete kaudu Soomega tihedalt seotud.»
Regulaarselt Soomet külastavad inimesed suure tõenäosusega töötavad seal või on töö, õpingute või peresidemete kaudu Soomega tihedalt seotud.
Võrdluseks toovad nad välja, et Soomest käib Eestis aastas neli korda või rohkem vaid 5,8 protsenti külastajatest.
Kõige suurem on nende Soomet külastanud Eesti elanike hulk, kes on meie põhjanaabri pinnal viibinud korraga 2-30 päeva – neid on kokku 199 320. Suuruselt teine on 1-päevaste külastajate hulk – 79 883 – ning kolmandal juba pikaajaliselt, 183-366 päeva Soomes olnute hulk (13 652 inimest).
Lühikest aega külastavad Soomet eelkõige Tallinna ja Harjumaa elanikud, selgus uuringust.
«Pikka aega viibivad Soomes pigem eesti väikelinnade ja maapiirkondade elanikud. Näiteks Jõgevamaa ja Võrumaa elanikud moodustavad ühepäevakülastustest vaid 1,8 protsenti, aga 183-365 päeva Soomes viibinud külastajatest vastavalt 4,2 ja 4,1 protsenti,» kirjutavad Ahas ja Silm.
Suuremate linnade elanikel on rohkem võimalusi kodupiirkonnas tööd leida, järeldavad inimgeograafid. «Mida pikemalt Soomes viibinud, seda suurema tõenäosusega käib ta Tallinnast kaugemalt,» ütles Ahas.
Kaardil nähtavad külastustihedused sõltuvad Ahase sõnul paljuski omavalitsuse enda elanike asustustihedusest. Sel põhjusel paistab kaardil ka pikemalt Eestist ära olevate inimeste hulk Tallinnas kõige tihedam, ehkki tegelikult käib proportsionaalselt Soome tööle maapiirkondadest rohkem elanikke.
Autorid rõhutavad ka, et kasutatud andmestikus on vaid inimesed, kelle Eestis registreeritud mobiiltelefon on Soomes sisse lülitatud ning kes kasutavad seda. Ilmselt on lisaks neile inimestele väga palju ka neid eestlasi, kes on Soome püsivamalt jäänud ja iga päev Eestiga sidet ei pea.
Inimeste liikumist Eesti ja Soome vahel uuris Tartu Ülikooli geograafia osakond mobiiltelefonide rändlusinfo alusel Interreg IVA projekti «Helsinki-Tallinn Transport & Planning Scenarios» raames. Uuringus kasutati EMT rändlusteenuse anonüümset andmestikku telefonide kasutusest Eestis ja Soomes ning näitajad üldistati kogu Eesti elanikkonnale, kasutades küsitlusuuringute, turismistatistika ja Eesti sideameti andmeid.