Täna arvati Tallinnas mereväebaasis korraldatud tseremoonial teenistusest välja mereväe esimesed miinijahtijad, Saksamaal ehitatud Sulev ja Wambola.
Miinijahtijad Sulev ja Wambola lahkusid teenistusest
26. märts 2009, 16:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sulev ja Wambola teenisid väärikalt nii Saksa kui Eesti mereväge ja on puhkuse auga välja teeninud,» teatas mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede pressiesindaja vahendusel.
Schvede sõnul on esimesed miinijahtijad olnud enamusele praegustele mereväeohvitseridele oluliseks väljaõppeplatvormiks.
Nendega osaleti nii Balti miinitõrjeeskaadri kui NATO miinitõrjeüksuse tegevuses, samuti aitasid Sulev ja Wambola ette valmistada üleminekut uutele Sandown-klassi laevadele.
Lindau-klassi miinijahtijad anti Saksamaa poolt Eestile üle 2000. aastal. Laevad olid varustatud sonarite ja allveerobotitega, mis võimaldas nii merepõhjas asuvaid objekte tuvastada kui kahjutuks teha.
Mõlemad miinijahtijad on korduvalt osalenud Läänemere suurematel miinitõrjeõppustel ja operatsioonidel. Miinijahtija Sulev kuulus 2006. aastal esimese Balti riigi miinijahtijana NATO miinitõrjeskaadri koosseisu.
Laeva on külastanud president Lennart Meri ja USA endine kaitseminister William Perry. 2006.aastal osales Sulev Võidupüha mereparaadil.
Mõlemal laeval oli sõlmitud koostööleping ühe Eesti linnaga - EML Wambolal Pärnu ja EML Sulevil Kuressaarega.
Wambola esimene komandör oli kaptenmajor Sten Sepper ja Sulevil kaptenmajor Annes Vainamäe.
1957. aastal valminud EML Sulev oli esimene pärast II Maailmasõda Saksamaal ehitatud sõjalaev. Laev sai nime Lindau linna järgi, sama linn andis nime kogu laevaklassile. Kaks aastat hiljem valminud Wambola kandis algselt nime Cuxhaven.