Kohalike omavalitsuste ametnikud pingutavad palehigis, et täita valitsusparteide mullust lubadust inimesed 2013. aastast kodualuse maa maksust vabastada.
Maamaksuvabastuse vormistamine jäi kohalike omavalitsuste kaela
3. oktoober 2012, 08:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Reformierakond ja IRL maamaksuseaduse muudatuse 2011. aasta juulis seadusena vastu võtsid, näis kõik roosiline: koduomanikud vabanevad 2013. aastast maamaksust linnas kuni 0,15 või vallas kuni kahe hektari ulatuses juhul, kui maa omanik on registreeritud krundil asuvasse majja.
Omanikul ei tule maamaksust vabanemiseks esitada isegi taotlust, vaid seda tehakse automaatselt riigi registrite, nagu rahvastikuregister, aadressiandmete andmebaas, maakataster, kinnistusraamat jm, võrdlemisel.
«Probleem tuli ilmsiks siis, kui hakkasime endalt küsima, kuidas on võimalik tagada, et inimeste kohta olevad andmed saaks eri registrites kokku viia,» kirjeldas linnade liidu tegevdirektor Jüri Võigemast. Ei läinud kaua, kui selgus, et eri aastatel loodud andmebaasid tegelikult ei ühildu, mis tähendab, et maksuvabastuse raamatupidamislik töö tuleb omavalitsustes ära teha käsitsi.
Kaks miljonit küsimust
«Erinevusi on kohutavalt palju. Neid ei loeta mitte kümnete, sadade või tuhandetega, vaid ma olen kuulnud kahest miljonist ühikust,» kirjeldas Võigemast töö mahtu. «Praegu tähendab see seda, et kohalikud omavalitsused kontrollivad palehigis elektroonilistes registrites olevate elanike andmeid ja üritavad täpsustada, kas need langevad registrites kokku. Nad püüavad parandused teha hiljemalt aastavahetuseks, kui rakendub maamaksuvabastus.»
Võigemast ei usu, et mõni omavalitsus tunnistaks, et ei suuda tähtajaks seadust täita. Küll aga saatsid omavalitsusliidud toimuva asjus noodi valitsusele, kui keeldusid allkirjastamast valitsuse 2013. aasta eelarvekava.
Kuidas saab seadus jõustuda enne, kui selleks on tehniline võimekus, Võigemast ei tea. «Ilmselt tookord, kui otsus vastu võeti, ei osanud keegi aimata, et elektrooniline süsteem ei ole selleks valmis.»
Just sellele viitab ka seaduseelnõu seletuskiri, milles pole ridagi vajadusest investeerida andmebaasidesse. Veelgi enam – seletuskirja kohaselt ei kaasne seaduse rakendamisega otsest riigieelarvelist kulu ega tulu.
Üks miljon lisakulu
Tegelikkus on aga teine. Omavalitsused on välja arvutanud, et maksuvabastuse administreerimisega tekib neile 990 000 eurot lisakulu ja väitega nõustuma pidanud valitsus on selle sisse kirjutanud ka 2013. aasta riigieelarvesse.
Alles aasta pärast seaduse vastuvõtmist ehk tänavu suvel leidis maa-amet riigihankel ettevõtte, kes teeks valmis andmebaaside ühildamiseks mõeldud maamaksu infosüsteemi MAKIS. Süsteem läheb maksma ligi 334 000 eurot, ent valmib täielikult alles 2015. aastaks. Kuni selle ajani on maamaksuvabastuse kontroll suures osas omavalitsuste ametnike käsitöö.
Maa-ameti pressiesindaja Agnes Jürgens kinnitas, et niivõrd laialdane muudatus nagu üleriigiline maamaksuvabastus on esmakordne, kuid omavalitsustel on maamaksu arvutamisel pikaaegsed kogemused.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe ei nõustunud väitega, et maamaksuvabastuse kontrollimise ülesanne tuli omavalitsustele üllatusena. Rahandusminister Jürgen Ligi saatis tänavu kevadel omavalitsustele määruse, milles teavitas maamaksu vabastuse arvutamise süsteemi venimisest ning määras korra, kes ja kuidas maksuandmed aasta lõpuks esitama peab.
Aasmäe sõnul oldi tegelikult teadlikud ka sellest, et andmebaasid ei ühildu. «Registreid on üritatud ühendada juba aastaid, aga seni king otseselt ei pigistanud,» põhjendas ta.