Padar süüdistab partnereid loiduses
27. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriisi ajal on tööturu ja majanduse üldise elavdamise puhul ülioluline täiel määral kasutada eurotoetusi, kuid rahandusminister Ivari Padar leiab, et kolleegid Juhan Parts ja Jaanus Tamkivi pole sellega hakkama saanud.
Padar tunnistas eile hilisõhtul valitsuskabineti nõupidamisel, et praegu ei saa kuidagi rahul olla euroabi kasutamise määra ja kiirusega. Ta tõdes, et kõige väiksemas mahus on toetusraha väljamakseid teinud majandus- ja keskkonnaministeerium, samuti on need kaks ministeeriumi avanud oodatust vähem meetmeid.
Ammused ootused
«Aga aeg muudkui läheb,» tõdes Padar Postimehele ja toonitas, et riik peab praegu rohkem rõhku panema nendele toetustele, mis mõjutavad positiivselt tööhõivet ning turgutavad majandust.
Padar seab ka oma kolleegidele ülesande: selleks et eurorahaga maksimaalselt töötuid aidata, peab majandusministeerium koostöös haridus- ja sotsiaalministeeriumiga mai keskpaigaks koostama tööturu vajaduste prognoosi.
Rahandusminister on nimelt mures, et tööturu valdkonda puudutavate otsuste puhul lähtutakse aastaid tagasi kirja pandud ootustest.
Majandusminister Juhan Parts ei nõustunud Padari lauskriitikaga. «Rahuloluks ei ole täna põhjust, aga oleme asjad kenasti liikuma saanud,» ütles Parts. Ta lisas, et kõik suured infrastruktuuriga seotud projektid on töös ja jõudnud mingisse faasi. «Siin on aga takistuseks see, et paljud asjad sõltuvad teiste ministeeriumide tööst,» tõdes Parts.
Ta pidas oluliseks, et hästi on tööle läinud ettevõtlusega seotud programmid ja vastavalt majandusolukorra muutustele on nad miljardi krooni ulatuses varasemaid otsuseid ümber hinnanud.
Rahuloluks põhjust pole
«Asjad on edasi liikunud, kuid jah, rahuloluks põhjust pole,» tunnistas Parts veel kord. «Ent ettevõtluses on edusamme ekspordi ja tehnoloogia arenguga seotud investeeringutega ning see on tulevikku arvestades ülioluline.»
Veebruari lõpuks oli välisrahast eelarvesse planeeritud 12,9 miljardist kroonist toetustena välja makstud 1,3 miljardit krooni, sellest läinud kuul 851 miljonit krooni. Väljamaksete jätkuvat kasvu prognoosib rahandusministeerium ka järgnevateks kuudeks.