Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) direktor Udo Helmbrecht avas täna hommikul Tallinnas Euroopa Liidu online-küberõppuse «Cyber Europe 2012». Helmbrechti hinnangul on Eesti erinevate küberohtude puhuks hästi ette valmistunud.
ENISA juht: Eesti on küberohtudeks hästi ette valmistunud
4. oktoober 2012, 13:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on esimese küberõppusega, kus osalevad korraga organisatsioonid nii riigi- kui ka erasektorist üle Euroopa. Eestist osalevad õppusel mitmed riigiasutused, pangad ja interneti teenusepakkujad.
«Kriisi korral on oluline erasektoriga koostööd teha,» rääkis Helmbrecht Postimehele. «Näiteks kui saadetakse palju spämmi, siis tuleb suure andmehulgaga hakkama saada, teenusepakkujad saavad sel juhul leida lahendusi.»
Õppuse eesmärk on harjutada infovahetust ja koostööd suurte küberintsidentide korral nii siseriiklikult kui ka liikmesriikide vahel.
«Me peame harjutama riikidevahelist koostööd, sest oleme õppuste käigus näinud, et nii abi andmine kui vastu võtmine ei lähe libedalt, kui selleks pole piisavat ette valmistust,» rääkis riigi infosüsteemi ameti peadirektor Jaan Priisalu.
Harjutuse stsenaariumi kohaselt tekib infotehnoloogilisi tõrkeid mitmetes elutähtsates teenustes üle Euroopa.
Tehnilisi probleeme õppuse käigus ei lahendata, vaid mängijad reageerivad igaüks oma riigi spetsiifiliste rünnete kirjeldustele ning vahetavad reaalajas oma koostööpartneritega infot. Kokku tegeletakse õppuse käigus rohkem kui 1000 intsidendiga üle Euroopa.
«Ulatusliku küberründe toimumisel on riigi infosüsteemi ametil juhtroll,» sõnas Priisalu. ««Cyber Europe» annab meile võimaluse valmistuda keerulisteks olukordadeks koos võtmeorganisatsioonidega ning suhelda välispartneritega, kellega on oluline sujuvat koostööd teha ka tegelikus kriisiolukorras.»
Stsenaariumi kohaselt häirivad ründajad nii riigiasutuste kui ka erasektori tööd, peamiselt on tegu hajusa teenusetõkestusründega (DDoS). Eesti lähtub rahvusvahelise kriisi lahendamisel olemasolevatest hädaolukorra lahendamise plaanidest.
Eesti paistab Helmbrechti sõnul Euroopas tugevalt silma küberjulgeolekualase koostöö toetajana.
«Eestile on alati viidatud seoses 2007. aasta intsidendiga, aga ma arvan, et sellised intsidendid tõstavad poliitilist teadlikkust – kahjuks peavad mõnikord asjad juhtuma, et midagi edasi liiguks,» sõnas Helmbrecht.
Ta märkis, et Eesti on 10 aasta jooksul IT-alal väga palju ära teinud ja on kindlasti erinevate ohtude puhuks hästi ette valmistunud.
Helmbrechti sõnul on eesmärk selliseid üle-Euroopalisi õppuseid teha iga kahe aasta tagant, sest tuleb arvestada, et õppust on keeruline ette valmistada ja liikmesriigid tahavad ka oma õppuseid läbi viia.
Riigiasutustest mängivad harjutusel kaasa Tehnilise Järelevalve Ameti, KAPO, Eesti Panga ja Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbe spetsialistid. Erasektorist osalevad Elion, SEB, Swedbank ja Starman. Õppusel osalevad paralleelselt kõik Euroopa Liidu riigid, osalejad viibivad pealinnades, harjutuse kulgu juhitakse Ateenast. «Cyber Europe» lõpeb täna õhtul.