Rahandusministeeriumis valminud ja eile valitsuskabinetis arutusel olnud välisvahendite kasutamise ülevaade juhib tähelepanu riskidele ja probleemidele eurotoetuste kasutamisel.
Padar juhib tähelepanu eurotoetuste kasutamisele
27. märts 2009, 09:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On selge, et headel aegadel tehtud otsused rahastatavate tegevuste osas ei lähe üks ühele kokku meie tänaste vajadustega,» märkis rahandusminister Ivari Padar.
Ta lisas, et eurotoetused tuleb panna tööle, selleks et Eesti väljuks kriisist võimalikult kiiresti ja võimalikult valutult. Vajadusel tuleb järgnevateks aastateks planeeritud projektid teha ära varem.
Eriti peab riik praegu rõhku panema nendele toetustele, mis mõjutavad positiivselt tööhõivet ning turgutavad majanduskeskkonda. Minister väljendas muret, et tööturuvaldkonda toetatakse aastaid tagasi kirja pandud ootuste põhjal.
Välisvahendite ülevaade toob riskikohana välja ka tööturuameti ja töötukassa ühinemise, mis võib omakorda kaasa tuua mõningase viivituse toetusraha kasutamisel. Analoogsed riskid kaasnevad ka keskkonnaministeeriumi haldusalas toimuvate struktuurimuudatustega.
Veebruari lõpu seisuga on välisvahenditest eelarvesse planeeritud 12,9 miljardist kroonist toetustena välja makstud 1,3 miljardit krooni, sellest veebruaris 850,8 miljonit krooni.
Veebruari lõpu seisuga on perioodi 2004-2006 struktuurifondide kogumahust projektidega kaetud ning välja makstud 98 protsenti toetustest, sama perioodi ühtekuuluvusfondi kogumahust on rahastamisotsused tehtud saja protsendi ulatuses
ning välja makstud 71,4 protsenti.
Toetusperioodiks 2007-2013 struktuuri- ja maaelu vahenditest eraldatud 74,7 miljardist kroonist on rahastamisotsused tehtud 17,7 protsendi ulatuses ning toetuse saajatele välja makstud 5,3 protsenti.