Harjumaa koorijuhi Age Metsa hinnangul peab laulupidu säilitama teatud taseme, kuid valitud lood ei tohiks olla nii keerulised, et paljud koorid ei suuda neid selgeks saada ja on sunnitud peost loobuma.
Dirigent: keerulised laulud sunnivad koore laulupeost loobuma
27. märts 2009, 13:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Laulupeost ei saa teha Õllesummeri laulupidu, sellel peab olema teatud tase. Aga see peaks olema selline, et need vanad memmede koorid, kes võib-olla kõige paremini ei laula, saaksid ka tulla,» rääkis koorijuht Age Mets Postimees.ee'le.
Metsa sõnul on just sellised koorid aastaid laulupidu vedanud, kuid nüüd on tekkinud olukord, kus nad ei pääsegi peole.
«Neist on ääretult kahju, nad lihtsalt ei ole võimelised neid ära õppima, need laulud ajavad neid halliks,» tõdes ta. Seetõttu ongi osa koore tänavusest üldlaulupeost loobunud.
Koorijuhi sõnul laulavad tema kooris nooremad inimesed, kes ilmselt saavad laulud selgeks, samas kui kõrval tegutsev veidi vanemate inimeste koor on sellega tõsiselt hädas. «Tase peab olema, aga see ei tohiks olla üle mõistuse raske,» toonitas ta.
Koorijuhi sõnul on tänavuses segakooride repertuaaris nii «mõnigi krõbe lugu».
«Seal on laule, kus segakooriseades on mehed kolmehäälselt, aga kui sul ongi tagareas kuus meest, siis kolmehäälne meeste osa võib sel hetkel kõlada hästi kehvasti ja viletsalt,» tõi ta ühe näite.
Lisaks keerulisele repertuaarile võib kooridele saatuslikuks saada ka see, et õppimisaeg jääb napiks.
«Laulik on 100 lehte paks ja poole aastaga seda selgeks saada on raske, eriti kui tavakooridel on üks kord nädalas proov,» nentis ta.
Samuti algasid ettelaulmised tänavu märksa varem. «Harjumaa kooridel on lihtne, nende ettelaulmine on kõige hiljem, aga teistele kooridele mõjus mingil määral see, et nad seda nii vara pidid tegema,» lausus ta.
Laulurõõm saab otsa
Koorijuhi arvates on laulupeo kõrge taseme tagaajamine viinud selleni, et laulurõõm kipub ära kaduma.
«Mulle on üks laulja öelnud, et teda häirib see, et laulupidu kasutatakse näitamiseks, kui hästi me laulame. Ühislaulmine, et noored vanad ja saavad kokku ja laulavad sellest, mis hing ihkab, hakkab vaikselt ära kaduma,» tõdes ta.
Olukorda aitaks Metsa hinnangul muuta see, kui laulude valimine oleks avalikum ja kava koostades arutatakse see laiemalt läbi. «Tean, et dirigendid saavad sõna sekka öelda, aga ma ei tea, kas neid kuulatakse või mitte,» sõnas ta.
Tänases Postimehes ilmus Paavo Roolaiu kiri, kus ta kurdab, et üldlaulupeo kava on väga keeruline. Näiteks lastekooride repertuaar on jõukohane vaid nn poolprofessionaalsetele kooridele nagu Ellerhein ja ETV tütarlastekoor.