Raha vähe – võtame rikkast töötukassast

Tõsi, esialgu on selges miinuses vaid pensionikassa. Haigekassa on näiliselt plussis ehk tänu parematel aegadel kogutud reservidele on seal veel 330 miljonit eurot järel, kuid juba neli aastat on neid reserve tasapisi patsientide raviks kulutatud.

Lähema kümne aasta perspektiivis sulaksid haigekassa reservid olematuks, kui neid kulutada nii palju, nagu seadus halbadel aegadel lubab. Kas on nii halvad ajad, et igal aastal umbes 50 miljonit eurot reservidest välja võtta?

Viie aastaga oleks arve tühi, sest juurde ei ole sinna tulnud sentigi alates 2009. aastast. Siiani on haigekassas hoitud kitsit joont ja reservidest näpuotsaga jooksvateks kuludeks välja antud.

Arstide esindajad on innukalt vaadanud reservide selle osa poole, mida nimetatakse jaotamata tulemiks. 2011. aasta lõpu seisuga oli seal 163 miljonit eurot. Just sealt on mitu aastat näpuotsaga – 10–17 miljonit eurot aastas – ka võetud.

Rahakoti paksuse üle saab rõõmu tunda vaid töötukassa, kuhu on kogutud korralik tagavara ja samal ajal on kulud töötuse vähenemisega ka vähenenud. Tuleval aastal töötukassa kulud enam ei vähene, sest töötutoetus kahekordistub – 70 eurolt 145 eurole.

Juurde tuleb sinna tulevast aastast küll ka vähem raha, sest töötuskindlustusmaks langeb 4,2 protsendilt kolmele. Aga ikka jääb ka kümneid miljoneid eurosid üle, mis tallele pannakse. Selge see, et kroonilises rahapuuduses hakkavad teiste sotsiaalkassade neelud rikka töötukassa poole käima.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur on pakkunud, et lisaraha võiks haigekassasse juurde tulla ajutise töövõimetuse ehk siniste lehtede viimisega töötukassasse. Ta peab silmas just sõna otseses mõttes haiguslehti, aga mitte sünnitus- ja hooldushüvitist, mis ka ajutise töövõimetuse alla kuuluvad. Selline samm jätaks haigekassasse puhtalt ravikuludeks 40–50 miljonit lisaeurot.

Selle idee kohta on sotsiaalministeeriumis juba valmimas ka plaan. Tõsi, idee ei ole esmajärjekorras haigekassale lisaraha jätta või arstidele suuremat palka maksta, vaid viia hoopis läbi mahukas sotsiaalreform seoses töövõimetute armee kasvuga. Mõte on selles, et inimesi haigevoodist kiiremini tööle tagasi tuua.

Töötukassa on selle plaani asjus kriitiline, sest pikemalt, üle nelja kuu haiguslehele jääjaid on vaid üks protsent haigetest, kes tõenäoliselt ongi nii haiged, et ei suudaks tööd teha. Pigem on haiguslehele jäämisega olnud pärast seda, kui esimese kolme päeva eest enam haigusraha ei maksta, mure, et inimesed käivad haigena tööl.

Ja töötukassalt ei saa nõuda, et nad haige seisundit hinnata oskaksid – see jääks ju ikka arstide ehk kaude haigekassa kohuseks ja kuluks. Niisugune süsteem tekitaks segadust ja ebamugavust haigetele, kes lisaks arsti juures käimisele peaksid hakkama käima ka töötukassas.

Üks mõte, mida viimasel nädalal pakutud, on viia haigekassast riigieelarvele üle perearstid. See jätaks muuks arstiabiks 100 miljonit eurot. Aga siis peab riigieelarvest kellelegi teisele vähem maksma.

Kuid kellele? Rääkimata sellest, et riigieelarve on hoopis ebakindlam, poliittuultest sõltuvam koht, kui seda on põhimõtteliselt siiski iseseisev haigekassa.

Ehk siis vaata siit- või sealtpoolt, raha ümbertõstmisega raha juurde ei teki. Ehk siis küsimus on võimalikus-vajalikus maksutõusus. Kas selleks saab töövõimetuskindlustus, mida sotsiaalministeeriumis usinalt välja töötatakse?

Ükski valik pole kerge, aga raha on sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi lisaks hädasti vaja.