Regionaalminister Siim Kiisler leiab, et omavalitsuste rahaasjadel silma peal hoidvad kuid majanduslanguse algul mitmel puhul koondatud siseaudiitorid tuleb kohalikesse võimukantsidesse tagasi tuua.
Kiisler tahab rohkem siseaudiitoreid omavalitsusi jälgima
7. oktoober 2012, 22:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiisleri seisukoht tugineb analüüsile, mis näitab, et 24-st avaliku huvi üksusena määratletud omavalitsusest, milles elab enam kui 10 000 inimest või mille koguvarad ületavad 20 miljonit eurot, on siseaudiitorid või revidendid olemas vaid kaheksas.
Linnadest torkab audiitori puudumisega eelkõige silma Narva, mille linnavalitsus tegutseb 65 000 elaniku huvides ja juhib 126 miljoni euro väärtuses varasid. Jõukamatest omavalitsustest on sisekontrolörita teiste hulgas Rakvere, Haapsalu ja Kuressaare linnad ning Jõhvi ja Viimsi vald.
Kiisler juhtis tähelepanu, et auditeerimiseks ei tohiks enam olla takistusi, kuna rahandusministeeriumi juhtimisel on siseaudiitori ametitegevuse alused paika pandud ja riigiasutustes on sisaudiitorid heaks tavaks saanud.
«Paraku ei ole sellega kaasa läinud kohalikud omavalitsused,» nentis minister. «Pigem on näiteid juhtumitest, kus majanduslikult rasketel aastatel on koondamisele läinud just siseaudiitori, sisekontrolöri või revidendi ametikoht, seda näiteks Rakveres, Paides, Pärnus.»
Omavalitsuste käitumist on lihtne mõista, sest seaduse kohaselt pole siseaudiitori ametikoht kohustuslik, küll aga kaasnevad selle loomisega märkimisväärsed kulud. Omavalitsustel on audiitori vajalikkust kerge pareerida ka sellega, et sarnaseid tööülesandeid täidab juba volikogu juures kohustuslikus korras töötav revisjonikomisjon.
Praktikas ei suuda aga viimane täita kõiki audiitori ülesandeid, milleks on kontrollida linnavalitsuse või linna allasutuste raamatupidamist, tehingute kooskõla seadustega ning nõustada võimu teostajaid pikemaajaliste protsesside õigsuses.
Värskeim näide sisekontrolli vajalikkusest on septembri lõpus Tartu linnavalitsuse sisekontrolli avastatud vead Tartu Kutseharidusekeskuse direktori töös, kes korraldas asutuse rahadega juhtkonnale suusareisi Austriasse ning eksis lepinguid sõlmides korruptsioonivastase seaduse vastu.
Kiisler tegi rahandusminister Jürgen Ligile ettepaneku määrata vastutaja ja luua plaan, kuidas sisekontrolli riigiasutuste eeskujul ka kohalikes omavalitsustes edendama asuda. Ministri nägemuses võiks luua kutseühinguid, hüvitada kontrolöride koolitusi ning kaaluda võimalust, et omavalitsustele siseaudiitorite palkamisega kaasnevad kulud kaetaks riigieelarvest.