Eesti kõige võimekamad omavalitsused on Rae vald, Viimsi vald, Tallinna linn ja Saku vald.
Eesti kõige võimekam omavalitsus on Rae vald
8. oktoober 2012, 12:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna esitleti regionaalministri tellimusel vastvalminud uuringu «Kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse indeks 2011» tulemusi. Suurim punktisumma on 2008-2011 aasta perioodi võrdluses Rae vallal, järgnevad Viimsi vald, Tallinna linn ja Saku vald. KOV-võimekuse esikümnes on pealinnale ja selle naaberomavalitsustele lisaks veel Kuressaare ja Tartu linn ning Ülenurme vald.
Uuringut kommenteerides ütles regionaalminister Siim Kiisler, et omavalitsuste võimekus sõltub paljus nende suurusest.
«Tulemused näitavad, et oma ülesannete edukaks täitmiseks on vaja kriitilist massi inimesi, piisavat suurust. See piir, kus omavalitsuste võimekus oluliselt langema hakkab, on uuringu tulemuste järgi 5000 inimest,» selgitas Kiisler. Kuigi ka keskustest kaugemal asuvate üksuste võimekus on reeglina pisut kehvem, mõjutab elanike arv võimekust rohkem kui asukoht.
«See piir, kus omavalitsuste võimekus oluliselt langema hakkab, on uuringu tulemuste järgi 5000 inimest.»
Uuringut koostatakse regionaalministri tellimusel neljandat aastat. Erinevus tabeli esimese otsa ja viimaste vahel on aasta-aastalt vähenenud. «See näitab, et riigi regionaalpoliitika ja erinevad toetused on läinud õigesse kohta,» ütles Kiisler ja lisas, et siiski ei tasu lootma jääda erinevatele toetustele, sest edukas saab olla ainult see omavalitsus, kes suudab arendada piirkonna ettevõtlust.
Uuringu koostanud konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia juht Rivo Noorkõiv ütles Peetri põhikoolis toimunud esitlusel, et omavalitsusüksuste võimekuse tasemes on märkimisväärsed riigisisesed erinevused.
«Toimub loode-kagu suunaline polariseerumine, kus ülekaalukalt kõrgema indeksi väärtusega on omavalitsusüksused Harjumaal. Omavalitsusüksuste sisemise arenguvõime erisustega kaasnevad riskid võimes korraldada kohalikku elu ja osutada avalikke teenuseid,» selgitas Noorkõiv.
Tulemustest selgub, et enam kui 5000 elanikuga valla või linna indeksi väärtus ületab väiksema elanike arvuga omavalitsuste keskmist taset 8 või enama punkti võrra. Oma kohta on pingereas perioodil 2008-2011 parandanud enim 5000-10000 elanikuga omavalitsused. Suurima tõusu tabelis võrreldes eelmise aastaga on teinud Vastse-Kuuste, Saarepeedi ja Juuru vallad.
Kohalike omavalitsuste võimekuse uuring hõlmab nelja-aastast perioodi. Nagu ka varasematel aastatel on uuringu läbiviimisel omavalitsusüksusi analüüsitud 29 erineva näitaja lõikes. Muuhulgas on arvesse võetud elanike arvu, inimeste sissetulekuid ja töötuse määra.
Vaadatakse ka kohapeal pakutavate teenuste hulka iseloomustavaid näitajaid – näiteks millised on vallas või linnas haridusvõimalused või kas seal tegutseb ettevõtteid, mittetulundusühinguid. Aga ka seda, kas omavalitsuses on võimalik külastada ujulat või apteeki.
KOV-indeks näitab omavalitsusüksuse erinevate võimete summat ehk valdade ja linnade potentsiaali midagi ära teha. Käesolev aruanne analüüsib KOV-indeksi väärtusi perioodil 2008-2011.
Uuringute tellijaks oli regionaalministri valitsemisala ning läbiviijaks konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia.