Peaprokurör: õiguskantsler peaks viima immuniteedi küsimuse riigikohtusse

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norman Aas.
Norman Aas. Foto: Peeter Langovits

Riigi peaprokuröri Norman Aasa hinnangul peaks õiguskantsler Indrek Teder, kes otsustas täna keskerakondlasest riigikogu liikmetelt Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikupuutumatuse võtmise taotlused prokuratuurile tagastada, pöörduma saadikute immuniteedi küsimuses riigikohtusse.

Aas ütles, et nagu ka õiguskantsler oma kirjas välja toob, on nii prokuratuur kui uurijad tegutsenud korrektselt vastavalt kehtivale seadusele. Probleem on tema sõnul aga selles, et kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ise võib olla põhiseadusega vastuolus.

«Prokuratuuril endal puudub võimalus alustada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust või seda lahendada, mistõttu tähendab õiguskantsleri tänane otsus viivitust kriminaalasja edasises menetluses. Enne tõstatatud küsimuse lõplikku lahendamist ei saa prokuratuur ka otsustada, kas ja millises mahus on alus teha uus taotlus riigikogu liikmetelt saadikupuutumatuse äravõtmiseks,» ütles ta Postimehele saadetud kommentaaris.

Prokuratuuril endal puudub võimalus alustada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust või seda lahendada, mistõttu tähendab õiguskantsleri tänane otsus viivitust kriminaalasja edasises menetluses.

Aasa hinnangul peaks õiguskantsler viima riigikogu liikme immuniteedi küsimuse nüüd riigikohtusse, kelle ainupädevuses on tunnistada seadusesätteid põhiseadusvastaseks.

Küsimusele, kas õiguskantsleri tänane otsus võib mõjutada ka Reformierakonda kuuluvalt justiitsminister Kristen Michalilt ja riigikogu liikmelt Kalev Lillolt võimalikku puutumatuse võtmist, vastas Aas, et Reformierakonna rahastamise kriminaalasi ei ole sellises staadiumis, et see küsimus tõstatuks.

Õiguskantsler Indrek Teder otsustas täna Toobalilt ja Laasilt saadikupuutumatuse võtmise taotlused riigiprokuratuurile tagastada. Ta märkis, et kehtiva seaduse järgi on riigikogu liikmest kahtlustatava juures läbiotsimise tegemiseks vaja üksnes prokuratuuri määrust ning sellest on nii prokuratuur kui kaitsepolitsei läbiotsimiste lubamisel ja läbiviimisel lähtunud.

Samas on ta juba mullu oktoobris juhtinud tähelepanu, et parlamendiliikme puutumatust ja kriminaalmenetluslikku immuniteeti puudutavad seadusemuudatused on põhiseadusega vastuolus. Tänavu märtsis tegi õiguskantsler riigikogule ettepaneku seadust muuta ning praegu on vastav eelnõu parlamendi menetluses.

Teder peab seadust põhiseadusvastaseks, kuna see annab õiguskantslerile riigikogu asemel pädevuse anda nõusolek või keelduda nõusoleku andmisest, et teha parlamendisaadiku suhtes kriminaalmenetluses mõningaid menetlustoiminguid. Samuti on seadus tema hinnangul põhiseadusega vastuolus, kuna ei näe ette riigikogu eelnevat nõusolekut saadiku juures läbiotsimise tegemiseks.

Õiguskantsler leiab, et riigikogu liikme puutumatus laieneb kõigile kriminaalmenetluse toimingutele, mis saadiku füüsilise vabaduse ja kehalise puutumatuse piiramise ning eraellu ja kodu puutumatusesse intensiivse sekkumise tõttu võivad oluliselt vaba mandaadi teostamist mõjutada. Kuna läbiotsimine riivab tema sõnul intensiivselt vaba mandaadi seisukohalt olulisi põhiõigusi ja –vabadusi, on ka see hõlmatud riigikogu liikme puutumatusega. «Puutumatuse võib aga põhiseadusest tulenevalt ära võtta üksnes riigikogu,» rõhutas ta.

Seega on Toobali ja Laasi kodude ja sõiduautode läbiotsimised ilma riigikogu eelneva nõusolekuta tema sõnul põhiseadusega vastuolus. «Riigikogu liikmete puutumatust on minu hinnangul põhiseadusega vastuolus oleval viisil rikutud, kuigi kehtivat menetlusseadust järgides. Vastuolu põhiseadusega on mõjuv põhjus, mistõttu oleks ettepaneku esitamine riigikogule kahtlustatavate riigikogulaste puutumatuse võtmiseks ja nende suhtes süüdistusakti koostamiseks ilmselgelt põhjendamatu,» lausus Teder ja lisas, et puutumatuse kaitseks saab ta õiguskantslerina üksnes ettepaneku esitamisest keelduda.

Riigi peaprokurör pöördus Toobalile ja Laasile süüdistuse esitamiseks 7. septembril Tederi poole, kuna parlamendisaadikute kohta saab süüdistusakti koostada ainult õiguskantsleri ettepanekul ning juhul, kui sellega on nõus enamik riigikogu liikmeid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles