Riigikontrolör Mihkel Oviir tõdeb riigikontrolli aastaülevaates, et arengukavad ei mängi riigi juhtumisel mingisugust rolli ja riigieelarve koostatakse matemaatilise valemi abil, mitte eesmärke kaaludes ning sisulisele analüüsile toetudes.
Riigikontrolör: riigieelarve koostamisel ei toetuta eesmärkidele ega analüüsidele
8. oktoober 2012, 14:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontrolör Mihkel Oviir andis täna riigikogu esimehele Ene Ergmale üle riigikontrolli traditsioonilise aastaülevaate, mis kutsub teadvustama Eesti olukorda ja mõtlema, kuidas heitliku maailmamajanduse ja vähenevate töökäte tingimustes pidada riiki, mis pakub kodanikele pikaajaliselt kvaliteetseid teenuseid.
Riigikontrolli ülevaates on analüüsitud, kas valitsusel on plaanid, kuidas vastutustundlikult probleeme lahendada ja Eesti elu edendada, ning kas need tegevuskavad on vaid paberil või toimivad ka tegelikkuses.
Riigikontrolör kirjutab oma saatesõnas, et valitsus on Eesti jätkusuutliku arengu probleemidest teadlik.
«Kuigi probleemide lahendamine ja reformide elluviimine nõuab ühist pingutust, pole valitsus ministeeriume piisavalt koostööle suunanud.»
«Valitsus on koostanud ligemale sada arengukava, kuhu on kirja pannud, milliseid muutusi nad ühiskonnas näha soovivad. Neid soove on palju ja kohati käivad nad ehk üksteisele vastu, aga nad on suunatud inimeste elujärje parandamisele,» nentis Oviir. «Enamasti on arengukavades kenasti lahti mõtestatud ka probleemid, mis Eesti teel seisavad. Kõige laialdasemalt on seda tehtud ehk Eesti konkurentsivõime kavas «Eesti 2020», kus on käsitletud pea kogu riigi tegevusvaldkondade hetkeolukorda ja väljakutseid.»
Samas lisab ta, et arengukavad on kõigest paber.
«Probleemide teadmine ei maksa midagi, kui tegusid ei järgne. Arengukavades seatud eesmärkide saavutamine nõuab ka reaalselt kogu riigi, kõikide valitsemisalade koostööd,» selgitas Oviir. «See nõuab valitsuselt pidevat veendumist, et tegevused viivad eesmärgini. See nõuab tehtu arvestamist uute otsuste langetamisel. See nõuab prioriteetide ja kulude julget kaalumist ning vajaduse korral ümbermängimist.»
Riigikontrolör esitas küsimuse, kas me võime rahuliku südamega öelda, et meil nii otsuseid langetataksegi? Ja vastas: «Kardan, et mitte. Kui me vaatame, millist rolli on arengukavad riigijuhtimisel mänginud, siis peaaegu mitte mingisugust. Nendega ei arvestata ei rahajagamisel ega otsuste langetamisel.»
«Kuigi probleemide lahendamine ja reformide elluviimine nõuab ühist pingutust, pole valitsus ministeeriume piisavalt koostööle suunanud,» jätkas ta. «Riigieelarve pannakse kokku matemaatilise valemi abil, mitte prioriteete ja eesmärke kaaludes ning sisulisele analüüsile toetudes.»
Riigikontrolör rõhutab aastaülevaate sissejuhatuses, et meil on vaja mõtlemise muutust selles, kuidas otsuseid langetame, ning meil pole selle tee leidmiseks ülemäära palju aega.
«Aastaks 2020 on Eestis valitsuse enda andmetel ligikaudu 65 000 tööealist elanikku vähem kui praegu, kümme aastat hiljem juba 107 000 vähem, pensioniealisi on seevastu rohkem. Me ei tea, kaua võime loota Euroopa Liidu abirahale või mida Euroopa võlakriis meile kaasa toob,» rääkis Oviir. «See võib kõlada retooriliselt, aga me peame kiirustama oma riigi valmisehitamisega, vajalike reformide elluviimisega. Ja just praegu on hea hetk alata. Suurem osa riigi olulistest arengukavadest hõlmab perioodi kuni aastani 2013. Uute väljatöötamist on alustatud, juba praegu on käimas perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu toetusraha kasutamise kavandamine.»
Aastaülevaade on kättesaadav siit.