Juhtkiri: vabastage hirmust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pensionil üks sammas alt ära
Pensionil üks sammas alt ära Illustratsioon: Urmas Nemvalts.
Järjekordseid ärevaid kärpenädalaid pole kellelegi tarvis

Rahandusministeeriumi uus majandusprognoos ähvardab seni ennustatust suurema majanduslanguse ning töötusega. See peaks seadma juba niigi teada sihid veelgi selgemalt paika. Seejuures ei tohi ära unustada, et elu peab Eestis edasi minema ja seda mitte ainuüksi poodnike vaatevinklist, vaid ikka kaugemale tulevikku vaadates ja mõeldes elust otsesemas tähenduses kui uute autode müügi kurvastavad kõverad.

Esiteks tähendab uus prognoos vajadust riigi tulud ja kulud taas kord üle vaadata. Teiseks tarvidust seada asjad nii, et töötute abistamisega hakkama saadaks. Kolmandaks on just praegu oluline, et Eesti majandusest raha välja ei kantaks. Valitsuskoalitsiooni edasised sammud ja sõnad ei tohi külvata usaldamatust oma rahva seas.

Alustades viimasest, on ebaselgus, kõigi kulukohtade uus löögi all olek kõige halvem võimalikest arutelu viisidest. Koalitsioonil, vähemalt kärpe üle läbirääkijatel, olid väidetavalt kõik kaardid laual kaks kuud tagasi. Praegu oleks väga vale hoida taas paljusid ühiskonnagruppe uuesti, nädalate kaupa teadmatuses ja hirmu all. Alates juttudest, mis viitavad perepoliitika praeguste tugisammaste kõigutamisele kuni riiklike investeeringute ja riigilt palgasaajate tulude vähendamiseni. Iga paari kuu tagant ärevuse suurendamist vajab niigi kriisis Eesti sama palju nagu setu vankri kraaviminekut enne potilaata. Olgu seletused, miks kohe kuidagi ei saanud asjakohasemat prognoosi varem teha, millised tahes. Eesti inimesed peavad saama lapsi kasvatada ja julgema teha mõistlikke kulutusi oma olemise edendamiseks. Seega, rahvaesindajad ja valitsusliikmed, otsustage jõuliselt ja kiiresti, ärge rähelge, kasutades Eesti elu maadlusmatina.

Kui töötus kasvab, on ühiskonna esimene eesmärk hättajäänute abistamine ning loomulikult ka uute töökohtade tekkimise soodustamine. Kui töötukassat ähvardab praeguse suhteliselt madala maksumääraga miinusesse jäämine, siis tuleb töötuskindlustuse makseid suurendada.

Kui pensioni II samba maksete ajutine (!) peatamine kaheks aastaks tõesti aitab Eesti riigi rahaasjad ree peale, siis tuleb ka seda teha.  Vastuväitena ütlevad näiteks pensionifondide valitsejad, et sissemaksete peatamisega petab riik maksumaksjate õigustatud ootust ning õõnestab pensionisüsteemi usaldusväärsust.

Õigem küsimus võiks olla pigem: milline kärbe või maksumuudatus praegustes oludes usaldust ei vähendaks? Veel täpsem: mis Eestit tervikuna praegu kõige vähem haavaks? Seekord tundub peaminister Ansipi ettepanekul jumet olevat – silm jääb pidama pensionifondide kaudu maailma rahaturgudele veetavatel kroonidel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles