Rahandusministeeriumi majandusprognoos kergitas töötuse näitajaid võrreldes varasema ennustusega, mistõttu sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on tõenäoline, et töötukassa raskuste vältimiseks tuleb lisaks maksutõusule minna ka hüvitiste kallale.
Prognoos tegi töötukassa seisu raskemaks
1. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötukassa enda arvutused selle ja tuleva aasta laekumiste ning kulude kohta põhinesid Eesti Panga jaanuarikuisel prognoosil, kus tänavuseks töötuse määraks ennustati 10,4 protsenti. Nüüdne rahandusministeeriumi prognoos pakub töötuse määraks tänavu 12,5 protsenti ning tuleval aastal juba üle 15 protsendi.
Ootuspärane ennustus
Pevkur ütles eile, et prognoos oli ootuspärane, sest oli näha, et töötus kasvab kiiremini, kui Eesti Pank toona ennustas. «Kuid see võib tähendada, et töötuskindlustusmaksu tõstmisest kolmele protsendile ei pruugi piisata ja väljamaksed võivad tuleval aastal sattuda tõsise löögi alla,» tõdes ta.
Samas märkis Pevkur, et töötukassa alles sai rahandusministeeriumi prognoosi kätte ning täpseid arvutusi, kuidas uus töötuse näitaja kassa rahavoogudele mõjub, alles tehakse.
Töötukassast makstakse välja hüvitised töötutele, samuti hüvitised koondamise ja pankroti korral. Raha laekub sinna töötuskindlustusmaksust, mis praegu on 0,9 protsenti. Sellest 0,6 protsenti tuleb inimeste palgast, tööandja maksab lisaks 0,3 protsenti.
Plaanitava maksutõusu korral läheks inimese palgast töötukassasse kaks protsenti ning tööandja maksaks juurde ühe protsendi palgast. Mitmed poliitikud ja ka tööandjate keskliit on seoses töötukassa raske seisuga teinud ettepaneku lükata edasi uued töötutele mõeldud hüvitised, mis pidid kehtima hakkama 1. juulil koos uue töölepinguseadusega.
Uuendusena peaks ka vabatahtlikult töölt lahkuv inimene saama töötutoetust ning suurenema peaksid töötutele mõeldud hüvitised – esimese saja päeva eest praeguse 50 protsendi asemel 70 protsenti palgast ning järgmise 260 päeva eest praeguse 40 protsendi asemel 50 protsenti palgast.
Töötutele mõeldud lisahüvitised kiideti heaks ametiühingute keskliidu nõudmisel eelkõige seetõttu, et uus töölepinguseadus muutis töötajate koondamise ja vallandamise tööandjatele hõlpsamaks.
Arusaamatu lootus
Ametiühingute keskliit ning ka võimuliidus olev Sotsiaaldemokraatlik Erakond on seisukohal, et kui uued hüvitised tuleks töötukassa raskuste tõttu edasi lükata, tuleks sama teha ka koondamist hõlbustava töölepinguseadusega.
Valitsuse, tööandjate ja ametiühingute esindajatest koosnev töötukassa nõukogu kaalus juba esmaspäeval, kas teha vabariigi valitsusele ettepanek maksu tõsta, kuid tööandjate initsiatiivil lükati otsustamine edasi 20. aprillile, viidates just eile avalikustatud majandusprognoosile.
Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga ütles eile, et talle jääb arusaamatuks, mida tööandjad sellest prognoosist lootsid. «On algusest peale selge olnud, et olukord on raske, ja uus prognoos teeb olukorra veelgi raskemaks,» sõnas ta.