G20 riigid tõotasid eile kauaoodatud Londoni tippkohtumisel kehtestada rahaturgudel uued reeglid ja lubasid ülemaailmse kriisi mõjudest ülesaamiseks pumbata majandusse triljon dollarit (11,8 triljonit krooni).
G20 tippkohtumisel tõotati uut maailmakorda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rängima majanduskriisiga pärast Teist maailmasõda silmitsi seisva maailma rikkaimate riikide ja suurimate arengumaade juhid leppisid kokku, et enamik sellest hiiglaslikust summast antakse Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF).
Täpsemalt saab IMF 500 miljardi dollari suuruse lisasüsti, et valuutafond saaks tõhusamalt aidata kriisi ajal rahahätta sattunud riike, nagu Läti, Ungari ja Island. Euroopa Liit, Jaapan ja USA lubasid selleks eraldada 100 miljardit ja Hiina 40 miljardit dollarit. Eilse otsuse järel kolmekordistusid IMFi käsutuses olevad ressursid 750 miljardi dollarini.
Lisaks sellele suurendati kümnekordselt, 250 miljardi dollari võrra, SDR-ühikuid ehk IMFi eriarveldusühikuid. Teisisõnu võimaldatakse igal IMFi liikmel teatud nõuete täitmisel edaspidi võtta fondist eritingimustel laenu, kusjuures intress on nullilähedane.
Peale selle näeb G20 kohtumise lõppkommünikee ette eeskätt ekspordi edendamise teel üleilmse kaubanduse toetamist järgmise kahe aasta jooksul 250 miljardi dollariga.
«Välja on kujunemas uus maailmakord ja me oleme astumas uude rahvusvahelise koostöö ajastusse,» väljendas Briti peaminister Gordon Brown oma rahulolu tippkohtumisel kokkulepituga.
Ent lisaks suurtele numbritele jõuti tippkohtumist juhtinud Browni sõnul üksmeelele ka uutes reeglites maailma finantsturgudel.
Näiteks lepiti kokku koostööst keelduvate maksuparadiiside häbimärgistamises. Maailma Majanduskoostöö- ja Arenguorganisatsioon (OECD) avaldaski eile õhtul maksuparadiiside esimese musta nimekirja. Reutersi teatel tehakse maksuparadiisidest valge, hall ja must nimekiri ning riigid paigutatakse neisse vastavalt sellele, kuidas nad järgivad OECD reegleid pangainfo vahetamisel.
Lisaks sellele hoitakse edaspidi silm peal ka krediidiagentuuride tööl, et ära hoida võimalikku huvide konflikti. Samuti tõotasid riigid kehtestada uued reeglid finantsasutuste juhtide tasustamise osas, mis tähendab, et neil ei tasu ebaõnnestumise eest enam preemiat oodata.
Ühtlasi jõuti üksmeelele, et finantsturgudel toimuvat hakkab edaspidi reguleerima uus järelevalveorgan, mille peamiseks ülesandeks on turgudel toimuvat adekvaatselt hinnata ja potentsiaalse kriisi eest õigeaegselt hoiatada.
Oodatult ei võtnud riigid endale kohustust kulutada konkreetset summat oma majanduse ergutamiseks. Küll aga sõnas Brown kohtumise järel, et G20 maad kokku võivad järgmise aasta lõpuks majanduse virgutamiseks tõenäoliselt kulutada kuni viis triljonit dollarit.
Maailma aktsiaturge tippkohtumise tulemus igatahes rõõmustas. Londoni FTSE-indeks tõusis 4,28 ja Tokyo Nikkei 4,4 protsenti.
«See on positiivne samm käivitamaks ülemaailmseid kaubandusvooge,» ütles Reutersile BusinessEurope'i kaubandusnõunik Eoin O'Malley. «Tegemist on olulise panusega probleemi lahendamisse, ent kõige tähtsamaks saab nüüd teostus. G20 riigid peavad kiiresti tegutsema, et see raha jõuaks nende ettevõteteni, kes seda pakiliselt vajavad.»