Eesti Islami Koguduse tõlkija, araabia filoloog ja islamoloog Kätlin Hommik-Mrabte lükkab ümber mitmed väited Üllar Petersoni artiklis.
Vastuseks Üllar Petersoni artiklile - Valge islamiäärmuslus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastuseks Üllar Petersoni artiklile - Valge islamiäärmuslus
Tänases Eestis, kus aina rohkem ja rohkem võib meedia vahendusel islami kohta negatiivset kuulda-näha-lugeda, oleks vahelduseks kasulik inimestele näidata ka mündi teist külge, sest kuidas olekski võimalik adekvaatselt millegi üle otsustada, kui kõik faktid teada ei ole.
Mida rohkem islamist halvasti räägitakse, seda enam näivad tegelikult teadmatuses vaevlevad eestlased endal olevat õiguse islamit ja moslemeid kritiseerida, isegi valimatute sõnadega sõimata, millest on äärmiselt kahju.
Üllatus-üllatus, moslemid on Eestis elanud juba sajandeid. Esimene suurem islami kogukond tekkis 1721. aastal. Probleeme ei ole nendega kunagi olnud ja loodetavasti ka ei tule.
Islami, nagu iga usu või ühiskondiku korra suurimaks vaenlaseks on ignorantsus. Reeglina ei õhuta vaenule ega soorita enesetappu ükski moslem, kes oma usku tõesti õppinud on, kuna ta teab, et vaenutsemine on Jumalale väga vastumeelt ning enesetapp islami seaduse järgi rangelt keelatud - kellelgi ei ole õigus ise oma elu lõpetada, olgu põhjus milline tahes.
Koraan ütleb selgelt (4:29-30): « ... Ja ärge tapke endid! Tõesti, Jumal on teile Halastavaim. Ja kes seda teeb läbi vägivalla ja ebaõigluse, selle heidame Me tulle. Ja see on Jumalale lihtne.» ja (5:32) « ... Kui keegi tapab hinge (inimese), ja see ei ole tehtud teise hinge eest (st surmanuhtluses mõrvarile) või ülekohtu eest maa peal (st suurte sooritatud kuritegude eest surmanuhtluses), siis oleks ta justkui tapnud kogu inimkonna ...»
Prohvet Muhammed on öelnud, et kes iganes end ise tapab rauatükiga, seda selle sama rauatükiga ka põrgus karistatakse (Sahih Al-Bukhari 2/1363). Agressiooni puhul on moslemitel muidugi õigus end kaitsta, kuid see peab toimuma ausas võitluses mees mehe vastu, naised ning lapsed mängust välja jättes.
Seega rikuvad enesetapu terroristid korraga mitmeid seadusi ja islamit selles süüdistada on sama absurdne kui roolijoodiku või kiiruseületaja tegudes süüdistada liikluseeskirja.
Kui me aga kõik teame, et kiiruseületamine ning purjus peaga auto juhtimine on halvad teod, kas me siis sellepärast sülitame valimatult näkku kõigile juhtidele?
Mul ei ole plaaniski väita, nagu maailmas ei oleks ühtki ekstremistist moslemit ega terroristi, kuid tahaksin inimestele südamele panna, et meie meediast tuleb liialt palju negatiivset informatsiooni islami kohta, et seda adekvaatseks pidada.
Väga suur enamik moslemitest on toredad, rahumeelsed inimesed, kes elavad lihtsalt oma elu, nagu kõik ülejäänud ilmakodanikud. Kahjuks on aga inimkonnale alati vaja nö «musta lammast», keda kõige halva juureks pidada. Peale NSVLi kokkukukkumist sai selleks islam.
Netikommentaaridest on väga hästi näha, kuidas inimesed mõnuga islamit ja moslemeid kritiseerivad, isegi valimatute sõnadega sõimavad ning samas ise end hästi tunnevad: «Küll on ikka tore, et mina selline idikast kaltsupea ei ole!»
Tegelikult aga huvitab islam inimesi umbes samal põhjusel kui seebiooperid: igaüks tunneb end palju paremini, targemana jne, kui leiab kellegi, kes näib ühel või teisel põhjusel alaväärsem, olgu see siis naiivsuse ja absurdsuse tõttu seebikas või «ajupesu» ja agressiivsuse tõttu islamis.
Enamik eestlasi ei paista kahjuks aga kursis olevat sellega, et meedia edastabki enamjaolt negatiivseid uudiseid, kuna idülliline igapäevaelu mitte kedagi ei huvita.
Teate moslemite kohta palju halba? Hea küll, aga siis peaksite ka teadma, et meie, see tähendab eestlaste, kohta, ei levi ka mitte üdini positiivne info. Mida teatakse eestlaste kohta Euroopas?
Eesti naised on tuntud Euroopa kõrgklassi litsidena ning mehed on joodikud, kellelt muidu sõna suust ei saa, kui ainult peale paari viinapudeli tühjendamist. Vaevalt, et see kõigist meist joodikud ning litsid teeb, et meie kohta vaid sellised teadmised ringi liiguvad.
Sama on ka moslemitega: see vähemus, kelle tõttu negatiivne info (mida meedia suurel heameelel mitmekordistab ning omalt poolt veel juurde lisab) levib, ei esinda kaugeltki mitte tervet kogukonda.
Kuna ma olen hariduselt lingvist, siis jätaksin poliitika arutamise neile, kelle kompetentsi see kuulub, nagu ka need, kes on politoloogias või ajaloos kompetentsed ning araabia keelt ega islamiloogiat õppinud ei ole, peaksid Koraani ning muude islami allikate interpreteerimise ning lahtiseletamise selle ala inimestele jätma.
Kahjuks jäi mulle aga härra Üllar Petersoni seekordsestki artiklist silma omapärane püüd islamile külge kleepida selliseid jooni, mis sinna ei kuulu.
Igaüks, kes Koraanis ning Sunnas vähegi orienteeruda suudab, selliste väidetega välja ei tuleks. Kahjuks ei ole aga enamik Eesti lugejaskonnast suutelised ise nende sõnade tõepärasust kontrollima ning usuvad automaatselt kõike väidetut, kuna artikli algusesse oli ju ometi kirjutatud «ekspert».
Siinkohal kommenteeriksin veidi eespool mainitud artikli väiteid, mis puudutavad Koraani ja Sunnat:
Tsitaat artiklist: Kuigi koraan propageerib kõigi usklike võrdsust, kuulutab ta samas paradiisi saanud tõeliste muslimite nahavärvi heledaks, vastandades seda mustanahalistele põrguasukatele: (3: 106-107, 10: 26-27, 18: 29 jne).
Koraanis 3:106-107 seisab: «Päeval, mil osad näod muutuvad valgeks ja osad mustaks, siis neile, kelle näod muutusid mustaks (öeldakse): 'Kas muutusite uskmatuteks peale seda, kui olite uskunud? Maitske siis karistust, mida salgasite.' Ja need, kelle näod muutusid valgeks, nemad on Jumala armus ja jäävad sinna igaveseks.»
Verbi ibjaḍḍa on Haljand Udam oma Koraani tõlkes edasi andnud eesti keeles verbiga «selginema» ja verbi iswadda eestikeelse verbiga «tumenema».
Põhimõte ei ole mitte selles, et valged on paradiisis ning mustad põrgus, vaid selles, et Viimsel Kohtupäeval säravad need õnnest, kelle eluasemeks saab paradiis ning need, kelle eluasemeks saab põrgu, on näost mornid.
Rassismiga ei ole siin midagi pistmist. Ka eesti keeles kasutame me väljendeid nagu «õnnest särama», «ta nägu oli pilves», «ta muutus näost halliks» või isegi «ta oli kadedusest roheline», ilma, et sellel oleks mingit otsest tähendust. Sama põhimõte kehtib ka teiste näiteks toodud Koraani värsside kohta.
Tsitaat artiklist: Paradiisineitsid ja paradiisipoisid on samuti eranditult heledad või pärlikarva (44: 54, 52: 24, 76: 19).
Koraanis 44:54 seisab: «Nii saab olema. Ja me paneme nad paari tumedasilmsetega.» Sõna ḥuur tuleb verbist ḥawira, mis tähendab sügavmustade silmadega olema. Seega ei ole siin heledast nahast üldse juttu. 52:24 ja 76:19 räägivad aga omakorda mitte pärlikarva vaid nagu pärl, st ilus, olemisest. Heledat nahka siin kusagil ei ülistata.
Tsitaat artiklist: Kuid heleda-ihalus on omane ka islami maistele sfääridele. Tõelise muslimi elujuhise sunna (prohvet Muhamedi sõnade ja tegude kogumik) peamistes kaanonites, nagu Sahih Bukhari, Sahih Muslim jt, dogmatiseeritakse prohvet Muhamedi nahavärvi heledaks, sageli lausa valgeks.
Prohvet Muhammedi nahavärvi ei ole Sunnas heledaks ega valgeks dogmatiseeritud vaid tema välimust on lihtsalt võimalikult täpselt kirjeldatud. Moslemeid, sealhulgas spetsiifilisemalt ka araablasi, on väga erineva nahatooniga: heledamaid ning tumedamaid.
Seega ei ole sugugi kummaline, kui prohveti kirjeldamiseks on lisatud ka info tema nahatooni kohta. Heledat nahka ei peeta sellepärast veel kuidagi paremaks või halvemaks kui tumedat.
Tsitaat artiklist: Heleda nahavärvi kultus avaldub selgelt tänapäeva islamimaailma igapäevaelus – filmitähed, modellid jt kõikvõimalikud kaanetüdrukud ja -poisid on silmatorkavalt valged kohalikega võrreldes.
Siin ei ole kindlasti tegemist islami mõju vaid pigem inimloomusega: me kõik oleme kasvõi kordki elus soovinud olla midagi, mida me ei ole või sellised, nagu me ei ole. Miks peaks arvama, et islamiühiskond selles suhtes näiteks Eestist erineb?
Meie endi noored tüdrukud istuvad lõpmatuseni solaariumides ning kulutavad meeletuid summasid isepäevituvate kreemide peale, et olla vähegi jumekamad. Meil on see «in», sest me ise oleme heledad.
Ka paistab hetkel kangesti moes olevat oma juuksed ronkmustaks värvida lasta. Miks peaks siis muu maailma naised teistsugused olema?
Kes on kunagi vaadanud mõnd Bollywoodi (India) filmi, märkas võib-olla ka seal näitlejate üllatavalt heledat nahka, pikka kasvu ning suurt hulka rohelisi silmi, kuigi hindud on reeglina pisikesed, mustasilmsed ja tumeda nahaga. Kas hinduismis ka valget nahka kuidagi ülistatakse?
Ja kuidas jääb siis jaapanlannadega, kes end heleblondiks värvivad ning hiinlannadega, kes endal silmi suureks lõigata ja sääreluid pikaks venitada lasevad?
Tsitaat artiklist: Ametlikud andmed puuduvad, kuid erineva statistika kohaselt on USAs ligi 80 000 valget muslimit, … Eestis 50. Suurema osa neist moodustavad muslimiga abiellunud valged naised.
Tegelikult on meid kõvasti rohkem kui 50. Kuna ametlik statistika tõesti puudub, siis tekib siin küsimus: kust pärinevad autori, Eesti Islami Kogudusest täiesti väljaspool seisva isiku, andmed?
Millisest allikast on ta saanud teadmised selle kohta, et suurem osa Eesti «isehakanud» moslemitest moodustavad moslemimeestega abiellunud naised? Mina, kuuludes ise Eesti «isehakanud» moslemite hulka ja tundes seega väga paljusid neist isiklikult, võin kindlalt väita, et meie hulgas on väga palju vallalisi või mitu aastat peale moslemiks hakkamist abiellunuid.
Samuti ei ole enamik meist, nagu väidetakse, ühiskonna harimatust alamkihist vaid igalt võimalikult sotisaalselt, majanduslikut ning haridusastmelt.
Tsitaat artiklist: Õnneks pole islamiäärmuslus veel levinud valgete naiste hulgas. Lääne naistele on abielu muslimiga sageli juba iseenesest suur võitlus inimväärikuse säilitamiseks, milles maisele džihaadile üldiselt enam aega ei jää.
Mis oleks selle väite tõestuseks? Mina isiklikult kipun hoopis arvama, et naised on juba oma loomult palju rahumeelsemad kui mehed ja kui nad endale islamis õige tee leiavad, on neid hiljem tunduvalt raskem agressiivsusele õhutada kui mehi.
Miks pakkuda kohe, et naised on tegutsemiseks liiga ahistatud? Miks mitte arvata, et nad on lihtsalt liialt arukad ning õpivad oma usu kohta nii palju, et teavad, et vägivald ei ole lubatud?
Hirmus kahju on, et Eesti ühiskond on viimasel ajal pidanud nii palju negatiivset islami kohta kuulma. Veelgi rohkem on kahju aga sellest, et leidub inimesi, kes niigi islami ja väga suure enamiku moslemite suhtes ebaõiglases olukorras asja sulaselgete valedega veelgi hullemaks ajavad.
Minul kui mosemist Eesti Vabariigi kodanikul oleks oma kodumaa kaaskodanikele suur palve: ärge põlake ning kritiseerige midagi, mida te ei tunne ning kontrollige alati infot, mis teieni jõuab, isegi kui seda edastavad nö «eksperdid», sest igal mündil on ka teine külg, vahel esimesest üllatavalt erinev.