Sellele näitusele tuleb minna vähemalt kolmekesi, sest vähema publikuhulgaga ei ole seda lihtsalt võimalik kogeda.
Müsteeriumi lahendus nõuab koodi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erik Alalooga teeb kineetilisi objekte, mida võib nimetada skulptuurideks, ja kui neid on koos mitu, siis installatsiooniks. Enamikus on tema tööd interaktiivsed – vaataja peab kuskile vajutama, puhuma, astuma vms, et kunstimasin end liigutama hakkaks. See protsess kasvatab publiku aktiivsust, loovust ja õõnestab hirmu kunsti ees.
Vajuta nupule
See näitus on uudne, kuna eelmainitud interaktsioonile on lisandunud vajadus teha koostööd teiste vaatajatega. Usalduse ning ühistegevuse harjutamine on meie võõrandunud ja egoistlikus ühiskonnas igal juhul vajalik. Veidi edasi fantaseerides – kui näitusele satuks korraga erinevatest (vähemus)rahvustest inimesed, saaks selle liigitada isegi integratsiooniprojektiks.
Lühidalt – üks vaataja (Subjekt) peab istuma ühe seadeldise ees ning seda jälgima. Teine (Donaator) peab astuma teise aparaadi sisse ja lülitama sellega kolmanda voolu alla, mille juures peab omakorda olema kolmas isik (Meedium), kes peab registreerima hetkeks välgatava koodi. Selle järele peab ta ronima lae alla, leidma kimbust vastava koodiga võtme, avama elektrikapi ning vajutama nuppu. Alles pärast kõike seda hakkab tööle esimene skulptuur, mida Subjekt jälgib.
Da Vinci kood
Tõepoolest, siin valitsev meeleolu on Da Vinci koodilik, nii visuaalselt kui mõtteliselt. Viimast mõistagi tugeva irooniavarjundiga.
Ja mis see siis on, mida Subjekt ning üle tema õla piilujad võivad lõpuks näha – metalltaustal on kolm lõusta, ilmekat ja hirmuäratavat. Tunduvad olevat mehed, ning kindlad oma jõus ja võimes kogu maailma kontrollida.
Kui aga sünergeetiline publikugrupp teose käivitab, hakkavad lõustade silmist voolama pisarad. Tehnoloogia käivitab mobiilse foobia, nagu pealkirjast aru saada. Agressiivsete maskide taga on hirm. Loominguline energia, mida toetab inimestevaheline koostöö ja usaldus, toob tegelikkuse esile. Eks siis igaüks ise otsustab, kas on parem oma nõrkusi tunnistada või neid vägivaldsete vahenditega varjata.
Näitus
Erik Alalooga
Kinemaatiline müsteerium
«Technophobile»
30. aprillini
Tallinnas kultuuritehase Polymer kunstikonteineris