Haridusminister Tõnis Lukas pani täna küpsuskirjandit kirjutanud noortele südamele, et nad alustaksid oma õpinguid Eestis, sest ainult nii saab püsima jääda eestikeelne kõrgharidus ja ka emakeel ise.
Minister: alustage oma õpinguid Eestis
25. aprill 2009, 10:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mul on Teile veel üks suur palve - alustage oma õpinguid kindlasti Eestis, rääkis haridusminister täna raadios kirjandikirjutajate poole pöördudes.
«Kinnitan Teile, et Eesti ülikoolid ja kõrgkoolid pingutavad, et olla rahvusvahelisel tasemel. Selleks on neil ka Teie abi tarvis,» sõnas ta. Lukas lisas, et paljude erialade heal tasemel õpetamiseks on tarvis piisaval hulgal üliõpilasi.
Ainult koolilõpetajate jäämine Eestisse kindlustab tema sõnul eestikeelse tervikliku kõrghariduse püsimise.
«Muidugi lugege hoolega informatsiooni ka muude õppimisvõimaluste kohta. Kuid ärge võtke tõsiselt neid vahendajaid, kes ei muretse Teie edasijõudmise pärast, vaid püüavad Teid lihtsalt teistesse riikidesse veenda,» pani ta noortele südamele.
Ministri sõnul ei pruugi vahendajad olla kursis ka sealse õppesisuga. «Ehk on neil mängus hoopis omakasu ja roll laiemas värbamisstruktuuris. Paljudes kohtades on õppureid tarvis, aga sellisel äril ei saa me lasta kahjustada oma keelt ja kultuuri,» lisas ta.
Keele püsimajäämisel tänapäeva maailmas on eestikeelsel kõrgharidusel ja teadusel eriline roll. «Ilma nendeta hääbuks varem või hiljem ka keel,» toonitas ta.
Ministri sõnul jõuab välismaale ennast täiendama minna ka edaspidi, kas siis vahetusüliõpilasena või õpilasena või ka teaduslikku kraadi omandama.
Emakeele saatus sõltub igaühest
Kuigi kirjandile järgneb veel hulk eksameid, on just kirjand Lukase kinnitusel eriline. «Seepärast, et seda teevad kõik koolilõpetajad, ilma erandita, aga ka seepärast, et kirjand kehastab emakeele tähtsust rahvale,» selgitas ta.
Emakeele saatus aga sõltub igast tema kasutajast. «Sellest, kas me hindame ja armastame eesti keelt - või on kõik üks ja seesama - tšau-pakaa!» tõi ta näite.
Lukase sõnul ei jää keel püsima jää, kui väljendatakse ennast primitiivselt. Keelt tuleb teadlikult hoida ja harida.
«Olen kuulnud kirjandi kohta öeldavat, et kui seda kirjutada südamega, hakkab
pea valutama, kui peaga, hakkab süda valutama. Kasutage mõlemat nii kirjandi kirjutamisel kui ka hiljem, kogu elu jooksul. Siis sünnivad õiged otsused - pea jääb selgeks ja süda rahulikuks,» soovitas minister.