Jarmo Virmavirta: Medvedev Soomes, Aleksander I jälgedes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa president Dmitri Medvedev külastas hiljuti Soomet. Märkasin, et mõned eestlased suhtusid visiiti irooniliselt. See räägib sellest, et Eestis ei mõisteta Soome ajalugu, vähemalt mitte õigesti. Pole ka ime. Mõned venelasedki on imestunud selle üle, et üks maa tähistab seda, et Venemaa ta vallutas.
Tore, et president käis oma visiidi ajal Porvoos. Just Porvoos on Soome ja Venemaa suhete ning Soome välispoliitika juured. 200 aastat tagasi kuulutas Venemaa keiser Aleksander I siin soomlased rahvaks Euroopa rahvaste seas. Selle deklaratsiooni järgi sai Soome autonoomia Vene keisrile kuuluva suurvürstiriigina. Tegelikult siis sündiski Soome.
Sajandivahetuse segaduste ja Nõukogude Liiduga peetud sõdade järel astus Soome tagasi Porvoo raamistikku ja sai Venemaa sõbraks. Soome jaoks on see koostöö olnud väga kasulik, igal juhul kasulikum kui vihapidamine. XIX sajandil kasvas Soome majandus tänu neile suhetele ja sõja järel sai kahepoolsest kaubandusest Nõukogude Liiduga Soome jaoks kullakaevandus. Aga sellest sai kasu ka Nõukogude Liit, mille jaoks suhted Soomega olid rahvusvaheliselt tähtsaks positiivseks eeskujuks.
Soome vallutamine 1808–1809 on siiani Venemaa ainuke edukas vallutusoperatsioon. Venelased on sellest üllatavalt vähe õppinud.
Nüüd kostab ka küsimus, kas Medvedev võiks olla uus Aleksander I, kes viiks lõpuni ühiskondliku muutuse, mis Aleksandril pooleli jäi. Soome suhtes on Medvedev ja kogu Venemaa eliit endiselt Aleksandriga samal positsioonil ehk «rootslasteks ei või te jääda ja venelasteks me teid ei taha, olge siis soomlased». Nii määratles Aleksander esimesena Soome riikliku identiteedi.
Aleksandri poliitilise pärija Medvedevi ees seisab sama küsimus, mis Aleksandri ees omal ajal: kas Venemaa poliitiline eliit lepib sellega, et Soome on eeskuju? Olukord on sama, mis 200 aastat tagasi, ehk Soome on piiririikidest ainuke Venemaa lojaalne sõber.
Mõistagi on Medvedevi ees palju suuremad ülesanded suhetes naabritega, kui Aleksandril olid Soome suhtes. Venemaa kannab mitmetes naabermaades lisaks tsaaririigi taagale ka Nõukogude oma. Neile naabritele võiks olla Soome näide pigem õpetuseks kui hoiatuseks.
Katastroofiks muutuv majandusolukord näiteks Balti riikides sunnib neid mitmeid asju uuesti hindama, näiteks ekspordivõimalusi. Lähim ja suurim eksporditurg on Venemaa, mis nõrganagi on Läänemere ruumis suurvõim. Tõelises tulevikuvõitluses ei aita kuigi palju isegi NATO, mille kogu raha läheb kriiside haldamiseks Afganistanis ja kes teab kus veel.
NATO muidu eduka rahuorganisatsiooniks muutumise taustal oli suurim poliitiline viga Venemaa õuealalt esikusse trügimine (Gruusia ja Ukraina). See oht pöörab Euroopa olukorra tagasi vastasseisu aega, mida just väikeste maade servades tuleks vältida.
Aleksander I jõudis Soome 1809, mitmete Venemaa lõunapoolsete sõdade vahel. Vähemalt praegu paistab Medvedev vallutavat maailma teistsuguste relvadega. Selja taga on siiski ka süngeid ilmeid. Halvim vastane on siiski Venemaa enda traditsioon ja hoiak. Tsaaririigi ja Nõukogude bürokraatlik pärand teeb muutused tihti võimatuks või vähemalt aeglaseks. See toidab korruptsiooni ja takistab demokraatia arengut. Aga sellega peab Medvedev elama, nagu Aleksander omal ajal. Neile, kes tahavad edendada Venemaa muutumist, ja eriti neile, kes tahavad Läänemere piirkonda ühtset identiteeti ja poliitilist jõudu, on Venemaa ja Saksamaa vaheline gaasitoru suurepärane projekt. See sunniks mõlemat maad uuel viisil huvituma Läänemere piirkonnast ja arendaks suhteid.
Medvedevi Soome visiidi ajal sai selgeks, et Soome suhtub gaasitoru ehitamisse pragmaatiliselt, ilma poliitiliste pingeteta. See tuleneb Soome ja Venemaa suhete pikast traditsioonist, mis algas Porvoos. Minu arvates peaks Porvoo õppetunde tõsiselt võtma nii Venemaa kui ka selle piiririigid. Ajalugu võib ja küllap tulebki lõputult uurida, aga tulevikku saab ehitada vaid nüüd ja siin.