Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas avaldas üllatust ja nördimust, et Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) kasutab oma ametlikus teates sellist klassivõitluse ja vaenuõhutamise vaimust kantud sõna nagu kõrgharidusega vanemate «võsukesed».
Lukas: klassivõitluse vaimust kantud sõnakasutus ehmatab
28. aprill 2009, 20:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kasutades terminit kõrgharidusega vanemate «võsukesed», kui räägitakse, et kõrgharidust omandavate inimeste seas on kõrgharidusega vanemate lapsi rohkem kui madalama haridusega vanemate lapsi ning et nad saavad ka rohkem õppetoetusi, siis peab EÜL siin ju ka silmas õpetajate ja kultuuritöötajate lapsi, sest neilgi on kõrgharidus,» rääkis minister Postimees.ee’le.
EÜL saatis täna välja pressiteate, milles tutvustab Euroopa Üliõpilasliidu (ESU) läbiviidud uuringu tulemusi, milles Eesti torkavat silma riigina, kus ligipääs kõrgharidusele on ebaõiglane ning piiratud.
«Eesti torkab uuringuraportis silma riigina, kus ligipääs kõrgharidusele on ebaõiglane ning piiratud - noori, kelle vanematel on kõrgharidus, on Eesti tudengkonnas kaks korda rohkem, kui madalama haridustasemega vanemate lapsi. Seejuures saavad õppetoetusi pigem kõrgelt haritud vanemate võsukesed,» seisab EÜLi teates.
Täna Leuvenis Euroopa haridusministrite konverentsil, kus tutvustati ka Euroopa Üliõpilasliidu uuringut «Bologna With Student Eyes 2009», viibinud haridusminister Lukas nimetas EÜLi avaldust mõneti üllatavaks.
«Ei taha vaidlustada selle kogu sisu, muidugi on mõningaid probleeme kõrgharidusele ligipääsuga, paljudel riikidel on mitmesuguseid probleeme selles vallas, kuid EÜL ehmatab oma negatiivse suhtumisega,» rääkis minister.
«Kas see on ikka Eesti kõrghariduse suurim probleem tänasel päeval?» küsis minister retooriliselt EÜLi välja toodud teemale viidates. «See on kaunis ühekülgne ja primitiivne käsitlus.»
«Kõrghariduse läbinute osa Eesti ühiskonnas on üsna suur, seega on ligipääs kõrharidusele täiesti olemas. Muidugi võiks see alati parem olla,» möönis Lukas.
Minister tõi välja ka viimaste aastate statistika, millest selgus, et kõrgharidusega inimeste protsent 20-29-aastaste noorte hulgas oli 2005/2006. aastal Eestis 35,1 ja samal ajal Soomes 35. 25-64-aastaste inimeste arvestuses sai Eesti oma vastava näitajaga Euroopas kolmanda koha.
Statistikale viidates rõhutas Lukas, et ligipääs kõrgharidusele ei ole kindlasti kõige probleemsem küsimus.
Haridusminister rääkis, et Leuvenis tutvustatud Euroopa Üliõpilasliidu uuring oli üldiselt väga konstruktiivne ülevaade probleemidest.