Indrek Tarand: miks kandideerite europarlamenti?

Indrek Tarand: Jaak Allik on soovinud poliitikasse rohkem ausaid inimesi. Siim Kallas on soovinud, et Eesti valiks euroopameelseid ja võimekaid inimesi. Aarne Üksküla on soovinud kultuursemat poliitikat. Minu tegu on vastus nendele autoriteetsetele üleskutsetele.

Ma tean, et Euroopa Parlament on suur ja Eesti huvi esindamine üheskoos Euroopa Liidu arendamisega pole kerge töö. Aga ma olen kindel, et saan hakkama! Kõikides senistes ettevõtmistes on mul ette näidata häid ja kaalukaidki tulemusi. Kuid mis peamine, minu osalemisel on meeskondade tuju hea ja motivatsioon kõrge. Kavatsen sama stiili jätkata ka Euroopa Parlamendis. I will make Estonia in EP visible and respected!

Et kandideerima pean, sai selgeks hetkel, mil kommunistliku taustaga erakonnad (Keskerakond, Reformierakond, Rahvaliit) kehtestasid partokraatliku juhtimise hõlbustamiseks nn kinniste nimekirjade reegli europarlamendi valimistel. Miks piirata valijate õigust vähemalt nimekirja ümbereastamisel? Aga sellepärast, et partokraatial on nii mugavam. Järelikult on tarvis anda mõtlevale valijale, kes võib olla enda säärase kohtlemise tõttu pettunud, teistsugune võimalus.

Ühtlasi on parteid suhteliselt silmakirjalikult üles kutsunud aktiivsemalt valimistest osa võtma. Silmakirjalikult, sest tegelikult nad ju on potentsiaalse aktiivsuse justnimelt selle sulgnimekirjaga efektiivselt ära tapnud. Kuid mis seal ikka, võtame sõnasabast kinni ja kasutame üleskutset aktiivsusele kandideerimiseks eelolevatel valimistel üksikkandidaadina. Kindlalt partokraatiavastase platvormiga. Juba praegu on kavandatud nimekirju avaldatud ja ilmneb kirkalt, et kinnised nimekirjad väljendavad vaid parteikontorite tahet. Memento Latvia! Alanud on peibutuspartide ja poliitbroilerite pealetung ja sellele tuleb vastu seista! Muidu pole «Loomade farm 2» enam kaugel! Muidugi, mõned esinumbrid seda pole, aga mujal on linnufarmi lõhna igati tunda.

Üksikkandidaadina kandideerimine elavdab minu hinnangul valijate aktiivsust ja parteilased ei pea muretsema, et ma kelleltki neile kuuluvaid hääli ära võtta tahaksin. Eelmistel eurovalimistel jagunes parteide vahel vaid 27 protsenti valijaskonna häältest. Tegelen valijaga, kes ei soovi alluda partokraatiale ning pakun talle alternatiivi. Väga kvaliteetse alternatiivi, sest mul on kogemusi rahvusvahelises elus juba 17 aastat, millest pikemat staaži on vaid Tunne Kelamil. Ühtlasi on see minu vastus erakondade üleskutsetele ja koosmeele loojate manitsustele, et tarvis pole käimasolevas kriisis  otsida süüdlasi, vaid püüda anda oma panus kriisi ületamisse. Ma olen kodanikuühiskonna kandidaat. Valik mõtlevale inimesele.

Viimane tilk minu karikasse langes, kui otsustati Patarei kasarmkindlus järjekordsesse tühimüüki paisata. Mis röövis minult taas hea mitu aastat eesmärgi – Põhja Euroopas silmapaistva huvikeskuse/sõjamuuseumi loomise - saavutamisel. Kui parteiliste diilide tulemusel leitakse, et tuleb edendada sõber-ettevõtjate elu (mõnel pool tuntud ka korruptsioonina), siis on minul tarvis leida oma eesmärkidele tuge laiemalt Euroopast. Ka selletõttu kandideerin Euroopa Parlamenti üksikkandidaadina.

Tean, et kandideerimine pole mitte kõigis aspektides loov ja rõõmustav töö, kuid püüan anda oma parima, et poliitikaga tegelemine muutuks põlatud ja naeruväärsest karjerismist tasapisi taas kodanike auasjaks. Eestis on palju ausaid ja korralikke poliitikuid, kes on teenimatult säärase ühte patta panemise ohvrid. Palju on ka neid, kes sooviksid poliitikaga tegeleda, kuid poliitiku elukutse määritud maine tõttu sellest pigem eemale hoiavad. Kandideerin kaudselt ka nende abistamiseks ning poliitilisse tegevusse taas suurejoonelise rõõmsa meele ning optimismi süstimiseks.