«Valge hiinlane» liikus Eestist edasi

Risto Berendson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil narkokurjategijatelt konfiskeeritud asju tutvustava Põhja politsei narkogrupi vanemkomissari Kaido Kõplase sõnul on «valge hiinlane» teistes Euroopa riikides alles uudistoode.
Pildil narkokurjategijatelt konfiskeeritud asju tutvustava Põhja politsei narkogrupi vanemkomissari Kaido Kõplase sõnul on «valge hiinlane» teistes Euroopa riikides alles uudistoode. Foto: Peeter Langovits

Ülikange narkootikum «valge hiinlane», mis Euroopa Liidus vallutas alustuseks täielikult Eesti uimastituru, liikus siit edasi naaberriikidesse Soome ja Lätisse.



Juba seitse aastat tagasi Venemaalt sissetooduna Eesti uimastituru ühe hooga vallutanud «valge hiinlase» liikumine meie naaberriikide narkoturgudele on just viimase aja areng. Mis sest, et Lätis saadi esimene kogus «hiinlast» kätte kahe aasta eest.

Kuna seal on tegemist uue ainega, saadavad näiteks soomlased avastatud «hiinlase» kogused tellimuse korras ekspertiisi Eestisse. Sest siin on selle lõhnatu ja kristalse, suhkrut meenutava aine koostise määramiseks suur kogemus.

Põhja politsei narkogrupi vanemkomissari Kaido Kõplase sõnul võib see kõlada imelikult, kuid teistes Euroopa riikides on selline sünteetiline heroiin tõepoolest otsekui uudistoode. «Isegi Poolas tehakse selle peale suured silmad, kui neile «hiinlasest» rääkida,» ütleb ta.

Põhjus, miks ametlikus keeles fentanüüliks kutsutud «hiinlast» Eestist ja Venemaalt väljaspool veel ei tunta, ongi selles, et diilerid pole võtnud vaevaks ainet seni mujal turustada.

Joove kestab vähem


See Hongkongis aastakümneid tagasi välja ilmunud, kuid hiljem ilmselt Venemaa hiiglasliku sõjatööstuse (fentanüüligaasi kasutasid eriüksused aastaid tagasi tšetšeenide poolt Moskva muusikaliteatris korraldatud pantvangidraama lahendamisel – toim) mõnes laboris täiendatud sünteetiline heroiin sööb pikas plaanis välja ilmselt kogu loodusliku heroiini.

«Põhimõtteliselt tekib olukord, et «hiinlast» süstinud narkomaan ei saagi hiljem looduslikust heroiinist enam soovitud joovet,» räägib Kõplas.

Nii ei imestanud keegi, miks juba 2002. aastal Eestisse jõudnud «hiinlane» ehtsa heroiini siinselt turult kiirelt täielikult välja sõi. Selle tulemusena jääb viimasel ajal politsei kätte aastas Eestis gramm või paar looduslikku heroiini.

Kuigi looduslikust heroiinist vähemalt 600 korda kangem, on «hiinlasel» uimastisõltlaste jaoks üks oluline miinus. Selle joove kestab umbes poole vähem kui looduslikul heroiinil. «Heroiini puhul võib rääkida neli kuni kuus tundi kestvast joobest, «hiinlase» joove kestab ainult kaks tundi,» ütleb Kõplas.

See tähendab, et joobe möödudes vajab narkomaan kiirelt uut doosi. Mis omakorda viib selleni, et süstiv narkomaan, keda Tervise Arengu Instituudi andmeil on Eestis 13 800, peab otsima uut sissetulekut. Ehk minema vargile.

«Üks doos maksab sada krooni ja narkomaanil on päevas vaja toimetulekuks keskmiselt 300 krooni,» väidab Kõplas.

Müük diilerite kaudu


See, et uimasite hankimine praegu rohkem põranda alla on läinud ja seeläbi ka diilerite tabamise keerulisemaks muutnud, ei tee politsei elu lihtsamaks. Korterites tegutsenud narkourkaid on Tallinnas vähemaks jäänud.

Suur osa müügist käib diilerite kaudu. Ent neilt kauba kättesaamiseks peab ostja diilerit isiklikult tundma või teadma kedagi, kes müüjat tunneb.

Uimasteid hoiustatakse samal ajal metsas, tühermaal või parkides. Näiteks kivi all. Nii esineb olukordi, kus operatiivinfo põhjal näiteks tühermaalt amfetamiinitablette otsima läinud politseinikud satuvad hoopis sinna peidetud «hiinlase» otsa.

«Mis ei tähenda, et narkootikumid vedeleksid kuskil niisama. Tavaliselt hoitakse neil eemalt, näiteks mõnest autost silma peal,» ütleb Kõplas.

Selle üle, mis juhtub, kui mõni mänguhoos laps peaks uimasteid leidma ja pulbrit pahaaimatult näpuotsaga keelele panema, ei soovi ta isegi mitte teoretiseerida.

«Valge hiinlane»
•    Sünteetiline heroiin
•    Ühest grammist piisab 35–38 doosiks
•    Doos maksab 100 krooni
•    Tänavamüügis on ühe doosi puhtusaste 0,4–0,8 protsenti
•    Kriminaalmenetluse alustamiseks peab politsei saama kätte 0,3 grammi või kümme doosi
•    Tabatud kogused: 2007. aastal 1,1 kilogrammi, 2008. aastal 824 grammi, 2009. aastal (kolm kuud) 21 grammi
Allikas: politsei
---------------------------------------------

Narkomaanide mahaniitja

«Valge hiinlane» ilmus Eesti uimastiturule 2002. aastal, põhjustades siin massilise üledooside laine, kuna narkomaanid polnud looduslikust heroiinist mitu korda kangema uimasti doseerimisega harjunud.

Algselt looduslikust heroiinist 600 korda kangema fentanüülina turgu vallutanud ainest on ajapikku aretatud kolm korda kangem toode, mis nüüd kannab nimetust trimetüülfentanüül. See aine valitseb Eesti uimastiturgu 2007. aastast.

Suurim korraga tabatud «hiinlase» kogus pärineb nelja aasta tagusest ajast, kui narkopolitsei sai Tallinnas diileritena töötanud elukaaslastelt kätte 760 grammi, mida hoiti ühe diileri kojamehena töötanud ema tööruumides. (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles