Kärisev võimuliit tupikus – üha vähem koosmeelt

Jürgen Ligi käed olid juba enne valitsuse istungit erutusest nii ebakindlad, et paberid pudenesid maha. Foto: Mihkel Maripuu

Lipsu all esimesi särginööpe avama sundinud valitsuse maratonistungil ei jõutudki katseni pigistada riigi rahakotiraudu koomale veel 5,5 miljardi krooni võrra, kuna põhiaur kulus töötukassa turgutamise teemale ehk töötuskindlustusmaksu tõusule.

Kell 17 kogunenud võimuliit oli neli tundi hiljem seisus, kus peaminister Andrus Ansipi nõutud eelarve päästepaketini, mille rahandusminister Ivari Padari meeskond kokku pani, polnud veel jõutud. Kogu vaidlusaur kulus riigi juhtivpeadel sellele, et rääkida töötukassast.

Kui täpselt nädala eest otsustas valitsus töötukassa nõukogu ettepanekul muuta alates selle aasta 1. juunist töötuskindlustusmakse määrasid nii, et kindlustatu tasub kaks protsenti ja tööandja ühe protsendi palgast töötukassasse, siis eile üllatasid sotsid partnereid uue pakkumisega: maks tuleb tõsta neljale protsendile.

Juba kolm protsenti oli näiteks Isamaa ja Res Publica Liidule viimane, mida oldi nõus alla neelama. Eilne sotside pakutu ei tule nende jaoks kõne allagi. Ka peaminister Andrus Ansip on veendunud, et kolmeprotsendiline maksumäär on piir, kuid lisaks sellele tuleb kärpida hüvitiste ulatust.

«Ma loodan väga, et tööandjad ja töövõtjad käituvad vastutustundlikult ja lepivad kokku hüvitiste paketis, mis mahub kolmeprotsendilise maksemäära sisse,» ütles ta nädala eest ja sama seisukoht oli Reformierakonnal ka eile.

Sotsid ajavad pilli lõhki

Pinget valitsusliidus kergitab sotside hapukas-üllatav pärm. Nii vähemalt näib Reformierakonnale ja IRLile, kes usuvad, et sotsid ajavad pilli lõhki. Samas ei ole valitsuse suurparteid valmis sammugi tagasi astuma maksude tõstmise küsimuses, kuigi kõik saavad aru, et selleta toime ei tule.

Kui praegu on maksutõus tabu, siis Postimehe andmetel soovitakse valusate otsustega oodata, kuni on settinud sügiseste kohalike valimiste tulemused, ja kui selleks ajaks on tüüri juures sama võimuliit, tõuseb tulumaks kuni kaks protsenti ja protsendi võrra ka käibemaks.

IRLi esimees Mart Laar on kindel, et 21. maiks peab olema eelkõige ministeeriumi kulude kokkutõmbamisest turgutatud eelarve riigikogule üle antud või vastasel korral on Eestil aasta lõpuks rahakott tühi.

Majandusminister Juhan Parts esitas läinud neljapäeval ettepaneku kärpida läbivalt kaheksa protsendi võrra kõigi ministeeriumite kulusid, millega kõik ministrid ka vähemalt sõnades nõus olid. Selline läbiv kärbe tooks eelarvesse 5,5 miljardit krooni.
Eilsele valitsuse istungile minnes ei olnud aga ministritel oma valdkondi puudutavaid kärpepabereid lauale panna. Küll pidid nad eile hilisõhtul üldsõnaliselt tutvustama oma haldusala võimalikke suundi, kust raha kokku hoida.

Kokkuleppimist ei tee kuidagi lihtsamaks üldine ärev foon võimuliidu ümber. Juba esmaspäeval ajasid partneritel harja punaseks sotsiaaldemokraadid, kes teatasid, et võivad teisipäeval hääletada Keskerakonna väljakäidud astmelise tulumaksu eelnõu poolt.

Tormiks veeklaasis see jäigi, sest enne hääletamist teatas sotside fraktsiooni juht Eiki Nestor riigikogu kõnepuldis, et nad ei riku koalitsiooni reegleid ning hääletavad siiski võimuliiduga ühtselt. Vastupidine käitumine oleks kohe kaasa toonud ka valitsusliidu lagunemise.

Keskerakond teritas pärast riigikogus toimunut mõnuga keelt sotside aadressil, süüdistades neid arguses, kuid suurema pahameele-näitemängu võtavad nad siiski ette peaminister Andrus Ansipi ainetel. Nimelt tegid nad eile Rahvaliidu, roheliste, aga ka sotside saadikutele ametliku ettepaneku toetada oma allkirjadega Ansipi umbusaldamise avaldust.

«Meile on tähtsam koguda liitlasi kui lihtsalt umbusaldama minna,» põhjendas keskfraktsiooni aseesimees Ain Seppik, kelle sõnul muutub Ansipi valitsuse tegevusetus riigile iga päevaga üha hukatuslikumaks. «Ansip peaks kaptenina suutma riigilaeva juhtida, kuid tema vaatab üksnes pealt, kuidas laev vajub põhja,» märkis Seppik.

Tema sõnul on koalitsioonis tõsised vastuolud, mis halvavad valitsuse otsustamisvõime. «Eesti peaminister kulutas terve 2008. aasta jutule, et kui see on kriis, siis vaid kriisis ta elada soovikski, ning veel detsembris kinnitas riigikogu ees, et 2009. aasta eelarve on tasakaalus,» ütles Seppik ning süüdistas valitsusjuhti eelarvekriisi ja sellest tuleneva majanduskriisi süvendamises tegevusetuse ja vassimisega.

Avalik kisklemine

Käredaid sõnu ei jagu võimuliidu juhtfiguuride kohta ainult opositsiooni esindajatel, avalik kisklemine käib ka omavahel. Nii väljendas eile riigikogu rahanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Jürgen Ligi kahtlust, kas Ivari Padar pole äkki kõrvakuulmist minetanud.

«Tulumaksu viieprotsendise tõusu alternatiiviks on pakutud veelgi kõrgem tõus, mis paneb küsima, kas rahandusminister pole mitte kurt,» kommenteeris Ligi postimees.ee-le eelarvekärbete ettepanekute dokumenti, viidates üheksaprotsendise maksutõusu võimalusele. Mart Laar nimetas ettepanekute paketti enne istungile minekut lausa rumaluseks.

Kui valitsuse kemplemisest on Eesti inimesed juba tüdinenud, siis väljapoole oleme suutnud kõigest hoolimata jätta hea mulje, seda just teovõimelise ja otsustust täis valitsuse kuvandiga. Eelarve tasakaalu edetabelis oleme näiteks 7. kohal, meie ees on Põhjamaad, Küpros, Luksemburg ja Bulgaaria.

Postimehe andmetel näitasid koostöövõimet ja head läbisaamist võimuliidu juhtfiguurid Ansip, Laar ja sotside esimees Jüri Pihl üles ka üleeile president Toomas Hendrik Ilvese juures kohtudes, kus riigipea pani parteijuhtidele südamele, et kujunenud olukorras tuleb valitsusel kunagistesse valimislubadustesse takerdumata arutada kõiki variante riigi tulude ja kulude tasakaalustamiseks. «Praegu ei saa ühtki mõistlikku lahendust välistada,» rõhutas president Ilves.

Kust saada raha?

Rahandusministeeriumi variandid
kokkuhoiuks
Maksude suurendamise võimalused
•    Tulumaksu tõstmine 21 protsendilt 26-le – 1760 miljonit
•    Maksuvaba tulu määra tõstmise peatamine – 700 miljonit
•    Dividendide maksustamine sotsiaalmaksuga – 570 miljonit
•    Mootorsõiduki CO2-põhise saastemaksu kehtestamine – 500 miljonit
•    Eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli soodsama aktsiisimäära kaotamine – 400 miljonit
•    Käibemaksu tõstmine 1 protsendi võrra –
400 miljonit
•    Töötuskindlustusmakse määra tõstmine
4,2 protsendini – 350 miljonit
•    Tubakaaktsiisimäära tõstmine 5 protsendi
võrra – 330 miljonit
•    9-protsendise käibemaksumäära asendamine 18-protsendisega – 315 miljonit
•    Mittemaksuliste tulude korrigeerimine –
200 miljonit
•    Progresseeruv tulumaks (alates 40 000 krooni teenivatele 40 protsenti) – 100 miljonit
•    Hasartmängumaksumäära tõstmine (mänguautomaadilt 10 000 krooni) – 30 miljonit
•    Biokütuse soodsama aktsiisimäära kaotamine – 1,5 miljonit
Võimalused kulude vähendamiseks
•    Vanemahüvitise süsteemi muutmine (alammäära ei tõsteta, ülemmäära langetatakse nt 22 000-ni) – 1100 miljonit
•    Kaitsekulutuste vähendamine – 244 miljonit
•    Ühistranspordi sihtotstarbelise toetuse vähendamine – 100 miljonit
•    Doktoriõppe tasustamise skeemi lõpetamine – 80 miljonit
•    Koolilõuna kompenseerimine vastavalt vajadusele (nt 30 protsendile lastest)
•    Teehoiukulude vähendamine – 64 miljonit
•    Üksikvanema toetuse kaotamine – 45 miljonit
•    Tiigrihüppe SA finantseerimise vähendamine – 20 miljonit
•    Kodanikuühiskonna SA sihtkapitali vähendamine – 14 miljonit
•    Tervise Arengu Instituudi kulude vähendamine – 10 miljonit
•    Erakondade eraldiste vähendamine 7 protsenti – 6,3 miljonit
•    Eesti noorsootöö keskuse eraldise vähendamine – 5 miljonit
•    Töötuskindlustuskaitse vähendamine – 2 miljonit

Tänavaküsitlus: kas pooldate pigem tulumaksu tõstmist või vanemapalga ülempiiri langetamist?

Veiko Mart (30)

Mõlemad on üsna halvad variandid. Kuid kui valima peaks, siis võiks pigem tõsta natuke tulumaksu. See ei ole rahaliselt nii suur kaotus, kuigi eks häirib ikka, kui sissetulek väheneb. Vanemapalga ülempiiri ei tohiks puutuda. Inimesed on sellega arvestanud, muu hulgas ka laenude võtmisel.
------------------------------

Aleksandra Kuznetsova (22)

Tulumaksu ei peaks tõstma kõigil, vaid astmeliselt, vastavalt sissetuleku suurusele. Neil, kelle palk aastas on suurem kui 200 000 krooni, võiks tulumaks olla 30 protsenti, väga väikese palgaga inimestel 18 protsenti. Vanemapalk ei peaks sõltuma varasemast sissetulekust, vaid olema kõigil võrdne.
---------------------------

Tormi Soorsk (62)

Mina pooldaks mõlemat meedet. Ma ei näe traagikat selles, kui tulumaks tõuseks 21 protsendilt 26 protsendile. Kaotus sissetulekus ei ole ju kuigi suur. Samamoodi ei näe ma probleemi, kui vanemapalga ülempiiri alandada. 20 000-kroonise sissetulekuga peaks igaüks hakkama saama.
--------------------------------

Tormi Soorsk (62)

Mina pooldaks mõlemat meedet. Ma ei näe traagikat selles, kui tulumaks tõuseks 21 protsendilt 26 protsendile. Kaotus sissetulekus ei ole ju kuigi suur. Samamoodi ei näe ma probleemi, kui vanemapalga ülempiiri alandada. 20 000-kroonise sissetulekuga peaks igaüks hakkama saama.