Üksikkandidaadid: mida peate oma eelkäijate suurimaks saavutuseks?

Postimees.ee 's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: mida peate oma Eesti eelkäijate (praegu Eestist valitud europarlamendi saadikute või oma erakonnast valitud saadikute) suurimaks saavutuseks senise europarlamendi koosseisu ajal ja miks? Vastavad üksikkandidaadi Indrek Tarand ja Martin Helme.

Indrek Tarand: Minul, erinevalt kõikidest teistest kandidaatidest ongi ainsana eelkäija Euroopa Parlamendis - Andres Tarand! Andres on tagasihoidlik mees ja ise ei kipu oma saavutusi esile tõstma. Ning kuna need on veidike keerulisemad saavutused kui lihtne loosungite korrutamine, siis neist Eestis ka eriti ei teata. Aga ma kordan need üle:

1. Andres Tarandil on parteiülene haare ja tema kontaktide võrk on märgatavalt laiem kui kitsalt erakondlik. Andrese teadlasetaust võimaldab tal sügavuti minna ka keerulisemate probleemidega kui vasak- ja parempoolsuse püüdlik presenteerimine. Nii näiteks olen oma silmaga näinud, millise siira aupaklikkusega tema arvamusi energia ja kliimapaketi osas päritakse.

2. Andres Tarand on ainsana Eesti esindajatest alustanud sisulist tegevust Saksa-Vene gaasijuhtme ehitamise tõkestamiseks, kaasates loomulikult orgaanilisi, ent vähem informeeritud liitlasi Eesti esindajate, enamasti aga teiste riikide MEPide hulgast. Ja lugejale mõistatuseks küsin - kas gaasitoru ehitus sõltub ainult Putinist ja Schröderist või on kaalukas sõna öelda ka näiteks Rootsi, Poola, Soome, Saksamaa jne poliitikutel? Kui viimast, siis kuidas nad informatsiooni hangivad? Kui ajakirjandusest, siis kuidas küll sattuvad mõjukatesse lehtedesse olulised ja Eestile kasulikud andmed gaasitoru vastu? Ja üldse, kas olulisem on saada ajakirjandusse oma näopilt või oma sõnum, ükskõik, kelle suust see siis ka ei tuleks?

3. Väga suur saavutus on ka iseendaks jäämine, mitte riknemine parteilistele boonusradadele ja petuskeemidele. Muuseas ka hea füüsilise vormi säilitamine tüütutele istungitele, hääletustele ja lennureisidele vaatamata. Just nii teenitakse välja respekt. Just eile kinnitas mulle seda kirjavahetuses ka Ari Vatanen - mees, kes ei vaja hulkadele tutvustamist ning kes pole sotsiaaldemokraat üldsegi mitte.

Need on väga konspektiivselt minu Eesti eelkäijate saavutused, mida pean oluliseks Postimehe lugejatega jagada.

Martin Helme: Märkimisväärseks saavutuseks pean Tunne Kelami tööd kommunismi
kuritegude teadvustamisel ja kommunismi ning natsismi võrdsustamisel. Teiste saadikute tegevus on olnud pigem hobiline, mitte Eesti rahvuslike huvide kaitsele suunatud.