Medvedevi esimene aasta suubub majanduskriisi

Dmitri Medvedevi esimene presidendiaasta sai eile läbi, aga analüütikute arvates pole kindel veel seegi, kas tema puhul saab väljendit «riigipea» kasutada irooniata.

Rääkides Dmitri Medvedevist Venemaa presidendina ei saa nimelt kuidagi mööda praegusest peaministrist Vladimir Putinist.

Medvedevi, kes, tsiteerides analüütik Andrei Piontkovskit, töötas juba 15 aastat Putini sekretärina, valis viimane kindlat redelit pidi oma käega presidendiametit jätkama. Ja lojaalne tulevane president lubas juba ametisse astumise eel kindlalt, et Putinist saab peaminister.

Küsitluste järgi on ka Venemaa kodanike jaoks riigijuhi küsimus ebaselge. Levada uuringukeskuse andmetel usub vaid 12 protsenti venelastest, et riiki juhib Medvedev. Seevastu kolmandik arvab, et ohjad on Putini käes, ning lausa 48 protsenti on veendunud, et võim jaguneb kahe mehe vahel võrdselt. Täiesti võimalik, et see viimane ongi kaksikvõimu plusse kiitva Kremli jaoks kõige eelistatum seisukoht, kirjutas uudisteagentuur AFP.

Vene press kiitis aastapäeva puhul igal juhul Medvedevi iseseisvust ning president on teinud ka välismaailma jaoks samme, mis on pannud temast vähemalt ajakirjanduse rääkima kui liberaalsest alternatiivist KGB taustaga Putinile.

Medvedev andis näiteks intervjuu võimukriitilisele ajalehele Novaja Gazeta, avas blogisid, kinnitas võitlust korruptsiooniga, mille üheks tähelepanuväärseks märgiks on riigi juhtkonna ja tippametnike palkade avalikustamine.

Ometi peavad Kremli kriitikud Medvedevi muudatusi pealispindseks ja kosmeetiliseks, tulgu see siis tegeliku võimu puudumisest või tahtmatusest. «Kui tahad näha muutusi, vajad mikroskoopi,» kommenteeris opositsiooni juhtfiguure Garri Kasparov. New York Times kirjeldab Medvedevi kohtumist inimõiguslastega, kus ta kiitis nende tööd ja eesmärke, kuid mingeid tegusid Medvedevi sõnadele ei järgnenud.

Raadio Vaba Euroopa / Raadio Vabadus vahendas ajakirjanik Maša Gesseni arvamust, et tegelikult juhib riiki siiski Putin. «Ainus mõistlik viis interpreteerimiseks on, kui vaadata Putinit kui presidenti ja Medvedevit kui esimest leedit,» arvas Gessen. Tema sõnul mängib Medvedev leebet ja tseremoniaalset rolli, mis lubab ka n-ö liberaalseid žeste, nagu opositsioonilisele ajalehele intervjuu andmine.

Hiljuti Medvedevit riigivisiidil võõrustanud Soome Aleksanteri-instituudi dotsendi Markku Kangaspuro kinnitusel näitavad rahvusvahelised kriisid, et eriolukordades ei erine Medvedevi käitumine eelkäija Putini omast. «Gruusia sõja ajal esines ta karmide avaldustega ja ütles, et Venemaa kaitseb oma huve,» meenutas Kangaspuro intervjuus uudisteagentuurile STT.

Medvedevi rahulikult alanud ametiajale jätsidki suurimad märgid kaks sündmust-arengut: esiteks Gruusia sõda ning teiseks globaalne majanduskriis. Majandus on hoolimata kõikvõimalikest poliitilistest stsenaariumidest, mis ennustavad Putini peatset tagasitulekut presidenditoolile, ilm  selt ka suurim tundmatu, millega nii Medvedev kui Putin peavad tulevikku planeerides arvestama. 

Kriis andis kiiresti löögi riigi põhilisele ekspordiartiklile naftale, tõukas sügavustesse aktsiaturud, vähendas oluliselt paljude firmade turuväärtust ning seadis küsimärgi alla riigi majanduse arengu tervikuna.

Medvedevi Venemaa seisab nüüd silmitsi töötute armee kiire kasvuga. Sotsiaaluuringute keskuse prognoosi järgi võib 2009. aasta lõpus olla Venemaal juba kümme miljonit töötut.

Need on arvud, mis suurendavad kahtlemata rahva rahulolematust ja teravdavad valitsusvastast kriitikat.

Medvedevi aasta

2008. aasta

•    2. märtsil valiti presidendiks

•    aprillis kasvavad pinged separatistliku Abhaasia ümber

•    7. mail andis ametivande, 8. mail nimetas Putini peaministriks

•    7. juulil kohtus esimest korda USA presidendi George W. Bushiga

•    juuli keskel algasid relvajõudude manöövrid Põhja-Kaukaasias

•    8. augustil saatis väed Gruusiasse

•    16. augustil sõlmis ELi vahendatud relvarahulepingu

•    26. augustil tunnustas Abhaasia ja Lõuna-Osseetia suveräänsust

•    31. augustil avaldas oma välispoliitilised printsiibid

•    septembris algas majanduskriis

•    oktoobris alustas videoblogi

•    5. novembril pidas esimese kõne olukorrast riigis, raketiähvardus

•    30. detsembril kinnitas konstitutsiooni parandused

2009. aasta

•    jaanuaris algas suhete silumine USA uue administratsiooniga

•    veebruaris sai oma telesaate

•    märtsis käskis avalikku teenistust ja armeed uuendada

•    1. aprillil kohtus uue USA presidendi Barack Obamaga

    16. aprillil lõpetati «terrorismivastane» operatsioon Tšetšeenias

   aprillis-mais NATO-Vene suhete taastamine ja uued pinged