Juhtkiri: võrrand tundmatuga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pensionikassa miinuses.
Pensionikassa miinuses. Foto: Urmas Nemvalts
Rahapuudus peaks sundima pensionisüsteemi korrastama

Tõtt-öelda pole pensionikassa miinusesse minek mingi uus teema. See on olnud pikalt teada. Ent tundmatuks selles võrrandis osutus majanduskriis, mille suurust ja mõju keegi ette arvata ei suutnud, kuid mis pensionikassa miinust kiiresti pikemaks venitama hakkas.
Valitsus peab leidma väljapääsu olukorrast, kus koos palkade vähenemisega väheneb ka sotsiaalmaksu laekumine, ent pensionid peavad välja makstud saama. Riigieelarvest on tulnud pensionikassale lisa võtta isegi külluseaastatel.

Nüüd hakkab auk aga kärisema kolme-nelja miljardi suuruseks. Samal ajal on riigieelarve ise noa all. Seega oleks ainult jooksvatele väljamaksetele katte otsimine ajutine lahendus. Süsteem tervikuna vajab ülevaatamist – ent mida ja kuidas, sellele pole vastuseid praegu vist kellelgi.

Pensionitõusu võib õigustatult pidada valimislubaduste klassikaks. See on igati mõistetav: pension on suure hulga inimeste huvi ja erinevatel põhjustel on nemad ka ühed kõige aktiivsemad valijad.

Valitsusparteidest võib aru saada, kui nad koalitsioonilepingus lubasid pensione nelja aastaga kahekordistada. Iga pensione muuta ähvardav liigutus on luubi all ning isegi sõnavõtt neil teemadel toob Eestis alati tugeva vastukaja.

Ent praegusel valitsusel ei vedanud – üleilmne majanduskriis tegi võimuleppe lubadusest vaid piinliku kirjarea. Ja kui kärpekohad leitaksegi ilma pensionide kallale kippumata, siis igasugusest pensionide tõusust võib lähiajal vaid und näha.

Kui koalitsioonilepingut veel edasi lugeda, võib sealt leida ka rea, et pensionitõus peab kulgema senisest enam sotsiaalmaksu laekumisega võrreldavas tempos. On näha, et dokument sai koostatud majanduskasvu parimais meeleoludes. Ette on nähtud ainult võimalus, et Eestil hakkab minema veel paremini. Kuid kahjuks nii ei läinud.

Praegu tähendaks koalitsioonilepingu reaalse eluga vastavusse viimine hoopis pensionide vähenemist. See on aga vähemalt esialgu veel poliitiliselt võimatu. Nii olemegi jõudnud punkti, kus valitsus kordab üha uuesti: pensionide vähenemist ei arutata. Mis aga tegelikult juhtub, kui reserv on ära kasutatud, ei tea keegi.

Paratamatult tuleb jooksvate pensionide väljamaksmiseks raha otsides mõelda ka kogu süsteemi ellujäämisele veidi pikemas ajas. Eesti poleks seejuures mingi erand, sääraseid mõtteid vaevad teisedki Euroopa riigid.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur võikski lahenduse otsimisega tegeleda, selle asemel et allkirjastada pabereid õhulossidega, mis plaanivad 2010. aastal sotsiaalkulude seitsmeprotsendilist kasvu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles