Täna esineb Estonia kontserdisaalis London sümfooniaorkester maailma ühe väljapaistvama dirigendi Valeri Gergijevi juhtimisel, kes eile andis telefoniintervjuu Vilniusest.
Gergijev: tahaks Eestis käia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Te köhite nii hirmsasti...
Sain kuskil külma. Nende lõputute lendudega...
Äkki hakkate kontserdil köhima?
Loodan, et seda ei juhtu. Öelge parem, kes seal Eurovisioonil võitma hakkab?
Alles esimene poolfinaal on läbi. Kas teid huvitab Eurovisioon?
Ei, lihtsalt telekas näidatakse praegu. Olgu, lülitan selle kasti välja.
Kust Vilniusesse tulite?
Praegu on tuur kuues Euroopa linnas – Belgrad, Zagreb, Budapest, Vilnius, Tallinn. Siis läheme kaheks päevaks laiali ja saame kokku Frankfurdis. Igal pool võetakse hästi vastu. Belgradis oli 2000 vaatajat, Zagrebis aga 11 000.
Tallinnas mängite Prokofjevit, Stravinskit, Rahmaninovi. Kas igal pool on sama kava?
See on hea kava. Kuid see muutub kohati, Vilniuses mängime Štšedrini maailma esiesitlusena, see on ju Euroopa kultuuripealinn.
Olete terves maailmas käinud, aga Balti riike, tundub, väldite.
Need on lähedased naabrid, kus mul on palju sõpru. Muide, mullu 1. septembril pidin esinema Mariinski teatri orkestriga Tallinnas, kuid ei saanud tulla teiste projektide pärast ja mind asendas Kristjan Järvi. Loodan, et lähiaastatel saan Eestis tihemini käia, eesti muusikud aga – Peterburis. Mariinski teater ja kontserdisaal on meil tipptasemel.
Olete varem Eestis käinud?
Palju. Esimest korda läksime Tallinna Leningradist autoga mu kolleegi ja sõbra Peeter Liljega, puhaku ta rahus. See oli 1. jaanuaril 1979, oli ilus ilm ja veetsime aega suurepäraselt. Umbes neil aastail olen ka juhendanud Eesti sümfooniaorkestrit. Siis esinesime siin Norra orkestriga, mängisime Tubinat ja Šostakovitšit. Eri Klasi nägin just paar nädalat tagasi Moskvas, käis meie kontserdil. Neeme Järvi ja tema pojad Paavo ja Kristjan on ka mu suured sõbrad. Kord tegime Peterburis kontserdi, kus esines korraga kolm Järvit.
Olete kuulutanud, et teie eesmärk on teha Mariinski teatri trupp maailma parimaks.
Pole kunagi öelnud.
Teie saidil on kirjas.
Ah, keegi ajas jama. Mul on neid saite 20–30 tükki, üks Hollandis, teine Jaapanis. Ega mina neid koosta, mul on kiire. Meil on aga tõesti suurepärane ooperitrupp. Sama võin öelda balletitrupi kohta. Ooperi orkester on maailma suurimaid.
Kirjutatakse, et olete eesmärgiks võtnud esineda kõigis 89 Venemaa regioonis.
Kah tühi jutt. Oleme käinud 30 regioonis, kuid eesmärk pole rekordid, vaid rõõmustada inimesi kauni muusikaga.
Augustis käisin Tshinvalis paar päeva pärast teie kontserti seal väljakul. Inimestele avaldas see muljet.
Mulle ka. Olen ju osseet.
Kas praegu hoiate silma peal sündmustel selles regioonis?
Mitte pidevalt, kuid olen kursis. Ajalehti loen peamiselt lennukis. Mõned poliitikud teevad andestamatuid vigu. Ja kui need vead viivad inimeste surmani nagu Lõuna-Osseetias, siis need poliitikud peavad vastutama ajaloo ees. Praegu on peamine aidata lihtinimesi, kes seal elavad.
Eesti toetas selles konfliktis Gruusiat, Venemaad nimetas agressoriks.
See oli esimesed kaks kuud, hiljem hinnangud muutusid. Isegi USAs, uskuge. Saadakse aru, et Venemaa päästis toona tuhandeid elusid. Tuhandeid! Ma ei kavatse kedagi hukka mõista või õpetada, lihtsalt avaldan arvamust.
Vladikavkazis korraldate festivali «Rahu eest Kaukaasias». Kas muusad saavad kahureid võita?
Idee järgi peaks kahurid vaikima siis, kui muusad kõlavad, kuid seda kahjuks ei juhtu. Kuid siiski meie kontsert laastatud
Tshinvalis andis rohkem kui kõik hävitatud sõjatehnika pildid kokku.